Juba kevadel meenutasid soomepoisid 1943.a. märtsikuud, kui esimesed paadid noormeestega asusid teele Soome suunas ja avasid Eesti ajaloos lehekülje meeste sõjakäiguga, millest sai alguse soomepoiste liikumine. Samal sügisel kogunes Soome nii palju mehi, et hakati rääkima oma üksuse loomisest. Käesoleva aasta 25. oktoobril tähistatakse Torontos sellekohast mälestuspäeva, mille üle juba viimasel kokkutulekul vahetati mõtteid ja tehti omapoolseid ettepanekuid.

Enne nende mõtete juurde jõudmist jagasid neli meest oma äsjase kodumaa külastamise muljeid, mis olid üldiselt positiivsed.

Ylo-Mark Saar oli kohtunud Eesti Ühenduse juhtidega ja ajakirja Põhjala Tähistel väljaandjatega. Oli tutvunud ka soomepoiste oma büroo tegevusega (Vene t. 2), kus lisaks neljale soomepoisile töötab ka palgaline teenistuja. U. Järvela arendab koostööd soomlastega, A. Sildami hooleks on ravi- ja sotsiaalprobleemid, V. Ahase tegevusalaks on organisatsioonilised küsimused. Soomepoiste arv on langenud alla 400. Veebruarikuus on kavas korraldada Äksi muuseumis soomepoiste liikumise 60. aastapäev. Rääkides matusekohtadest Metsakalmistul öeldi, et saadaval on vaid urni kohad. Ka on orgranisatsioonilisi probleeme, mis on samad kui siingi — vananenud meestele teeb raskusi kooskäimine.

Peeter Kaups rääkis samuti Soomepoiste büroo külastusest, kus teda tutvustati arstiga, kes võtab vastu soomepoisse. Selgus, et vajaduse korral tasub meestele ravimite eest Soome valitsus. Tal oli ka kokkusaamine Eesti Kaitseväe Kindralstaabis, kus tähelepanu äratas kõrgetasemeline turvasüsteem.

Edgar Marten käis ühenduses oma esimesel Tallinnas viibimise päeval. Rääkides soomepoiste juubeliüritusest arvas ta, et võiks teha näiteks ühise väljasõidu.

Paavo Loosbergile tekitas segaseid tundeid Eestis avaldatud informatsioon Eesti ajaloo kohta. Näiteks: Mati Õun raamatus „Kahe maailmasõja väejuhid“ kirjutab Landeswehri sõjast (lk. 77). Kindral von der Goltz käskis oma vägedel liikuda Põhja-Lätti. Esimese Eesti Vabariigi propaganda on selle põhjuseks nimetanud Goltzi agressiiveid kavatsusi Eesti suhtes, hilisaegadel on jõutud siiski järeldusele, et sissetungikavatsusi Eestisse Goltzil mingil juhul ei olnud.

Internetis olev info Eesti lennuväe kohta (www.mil.ee - Eesti Kaitsevägi - Õhuvägi): 1930-ndate keskpaigaks oli Eestis välja arendatud enam kui 130 lennukiga õhuvägi.

Tegelikult ulatus Eestis lennukite arv 1939.a. napilt 40-le ja neistki oli suurem osa relvastamata.

Siiski olid kõik kohtumised sõbralikud ja meeldivad, linn oli turiste täis ja ärimehed teenisid. Reklaamväljaanded on leidlikult ja hästi toimetatud. Kohtumised sugulastega tegid külaskäigu veelgi meeldivamaks.

Lõpuks arutlati, keda kutsuda juubelikokkutulekule peokõnelejaks. Juubelisündmus toimub pühapäeval, 26. oktoobril Peetri kirikus soomepoiste mälestustahvli juures ja jätkub all saalis kohvilauas.

Märkmed: