SI teade nr 50
Soomepoiste Pärimusühing pöördus kevadel riigijuhtide poole seoses Vabadusvõitlejate ja nende staatuse tunnustamisega.
Sellega toetati Eesti vabadusvõitlejate 6. juuli 2004 pöördumist Riigikogu poole, milles taotleti:
1) anda Eesti riigi nimel poliitiline hinnang Teise maailmasõja sündmustele Eestis aastail 1939-1944;
2) võtta vastu seadus, millega Teise maailmasõja aegne eestlaste võitlus totalitaarse kommunismi vastu, sealhulgas 1944. aasta Eesti kaitselahingud, tunnistatakse võitluseks Eesti riikliku iseseisvuse ja Eesti demokraatia taastamise eest;
3) kehtestada seadusega (ka postuumselt) riiklik Eesti vabadusvõitleja statuut 1941. aasta metsavendlusest, suvesõjast, 1944. aasta Eesti kaitselahinguist ning sõjajärgsest vastupanust osavõtnuile, tunnustades sellega nende inimeste ustavust oma riigile läbi aegade ning valmisolekut võitluseks Eesti vabaduse eest;
4) võrdsustada Teises maailmasõjas totalitaarse kommunismi vastu võidelnud Eesti kodanikud Eesti Vabadussõjast osavõtnutega.
Võimukandjad ei vastanud tollal midagi, küll aga võttis peaminister Juhan Parts koos oma meeskonnaga peatselt maha Lihula mälestussamba Eesti vabaduse eest võidelnuile.
Uus valitsus tegi Soomepoiste Pärimusühingu pealekäimisel suu lahti, andes 16. juunil 2005 ühingu juhatuse liikme Henn Põlluaasa sõnutsi "häbiväärselt ümmarguse ja mittemidagiütleva vastuse, millega püüti küsimusest lihtsalt kõrvale hiilida, et ilmselt Vene Karu mitte kõige vähimalgi määral häirida".
Vastusest võib lisaks kõigele selgelt välja lugeda, et stalinliku
okupatsiooniarmee mundris võidelnuid hindab valitsus kõrgelt ja samaväärselt, metsavennad aga ei vääri äramainimistki, leiab Põlluaas.
"Pärimusühingu pöördumises püstitatud küsimused ja taotlused ei vääri samuti, nagu näha, vähimalgi määral Eesti Valitsuse tähelepanu. Ilmselt oodatakse, kuni viimanegi vabadusvõitleja on manalasse varisenud. Pole inimest - pole probleemi," kahetseb Henn Põlluaas.
24. veebruaril 1952 ütles Eesti seaduslik rahvaesindus, Eesti Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete kogu eksiilis: "Eesti Vabariigi, oma kodumaa ja rahva elu, vabaduse ning au eest võitlesid ja valasid verd Eesti mehed ka Teises Maailmasõjas, kuigi nad selles võitluses olid sunnitud kandma võõrast vormi või tegutsema metsavendadena. Eesti rahvas ei unusta kunagi Eesti vabaduse eest võitlejaid. Nende võitlus oli aus, õiglane ja püha. Neile oleme kõik tänu võlgu".
Soomepoisid rõhutavad, et samal arusaamisel on ka Eesti rahva enamus. Eesti Päevalehe küsitluse järgi peab 84% küsitletutest paratamatuse sunnil Saksa mundris sõdinud Eesti mehi kangelasteks. Ei võideldud mitte Saksamaa poolt, vaid Eestit okupeerida ja hävitada püüdva Venemaa vastu, Eesti rahvuslike jõudude ja seadusliku riigivõimu, peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluotsa toetusel ja üleskutsel.
Soomepoiste Pärimusühingu kiri ja valitsuse vastus sellele on loetavad veebilehtedelt
www.kongress.ee ja
www.hot.ee/teadmiseks .
Allikas: Soomepoiste Pärimusühing
Kontakt:
