Soomepoiste augustikuu koosviibimine möödus tagasihoidlikuma osavõtjaskonnaga, suvi meelitas loodusesse, kuna sajused ilmad polnud olnud eriti kesksuvise näoga. Soomepoiste kokkutuleku eel külastas klubi juhatust soomepoiste Tuba-muuseumi asjaajaja kodumaalt Äksist, kaasas kutse tulla kuu lõpus kodumaale, kus 28. augustil tähistatakse Pupastvere esimese, võiduka lahingu 65. aastapäeva, kui soomepoisid sundisid punaväe üle Emajõe taganema. Soomepoisid kaotasid 34 meest langenuina ja 140 meest haavutuina. Selle lahingu tõttu õnnestus paljudel välismaale põgeneda. Külaline Anita Priks teadis aastapäeva korraldamisest, mis kujunevat suureks sündmuseks, kuhu on ka teiste maade külalisi kutsutud.
Soomepoiste Klubi esimees Ylo-Mark Saar juhatas seekordse koosviibimise sisse mitme humoristliku pildikesega, mille järel Ene Tamm andis üle Eestist samal hommikul saadud tervitused. Järgnesid kodumaal käinute muljed ja elamused.
Edgar Marten oli Kanada eesti noorte sõidu korraldaja. Olenevalt eri sõiduajast jõudis esimene osa grupist kaks päeva varem Pärnusse, käidi Raudna jõel süstadega sõitmas. Veel oli aega suvitamiseks, käidi Varbola maalinnas. Õpilaskoori osad ühinesid Tallinnas, millele järgnes kümnetunnine proov. Laulupeo kõrval osaleti tantsupeol, samuti Raekoja platsil Kanada Päeva tähistamisel.
Asta Kaups kõneles Vabadussõja monumendi avamisest, see oli väga hästi kujundatud. Sündmuseks oli kirjutatud ka sellekohane helitöö. Ülev moment oli kujule valguse andmine, seda tähistati kirikukellade helistamisega.
Hannes Oja rääkis Anita Priksi kälaskäigust Äksi Tuba-muuseumi poolt, andes edasi kutse sinna minekuks soomepoiste juubelil osalemiseks. Tal oli kaasas voldikuid ja fotosid tuba-muuseumist selle väljapanekutega.
Paavo Loosberg rääkis oma Eesti reisist ja külaskäikudest. Ta külastas soomepoiste „Toimistot“ ja esindas Kanada soomepoisse Uno Järvela sünnipäeva pühitsemisel ning Rahvusraamatukogus kaitseminister Aaviksoo poolt Vabadussõja võidusamba avamise puhul korraldatud veteranide vastuvõtul.
Paavo osales Eesti Ajaloo Instituudi kahepäevasel Eesti lähiajaloole pühendatud konverentsil.
Ta külastas nelja muuseumi. Kallavere külamuuseum on üks esinduslikematest külamuuseumitest Eestis, mis on välja andnud oma ajalooraamatu, mida võiks eeskujuks võtta teisedki. Üks eksemplar oli saadetud Johannes Vihmale, kes oli Kallaveret kasutanud Eestist põgenemisel 1944. aastal. Teine oli Eesti Panga muuseum, selles on välja pandud kõik Eestis käibel olnud rahad ja selles muuseumis toimus laulupidude erinäitus, kus näidati digiteeritud dokumentaalfilmi 1920.- ja 1930-ndate aastate laulupidudest. Kolmas oli hiljuti avatud Juudi Kultuurimuuseum, mis asub Tallinnas Karu tänaval äsjavalminud Sünagoogi kõrval ja seal on eksponeeritud meened kogu juudi kogukonna ajaloost Eestis. Neljas oli Tondi Sõjakooli muuseum koos uuesti avatud 1924. a. 1. detsembri mässu mahasurumisel surma saanud kadettide ausambaga. Kõik need külaskäigud andsid ülevaatliku pildi Eesti ajaloost, millele pani krooni laulupeo rahvuslik vaimustus ja elamus.
Esimees Ylo-Mark Saar läks koosviibimiste sisu juurde, lugedes augustikuu sünnipäevaliste nimed, kellest enamus elavad hoopis USA poolel. Sünnipäevameeleolu aga pakkus pr. Irene Loosberg, kellele Asta Kaups laulis sünnipäevalaulu, seejärel joodi sünnipäevakohvi ja söödi kooki. Sünnipäevalaps meenutas oma nooruse õppepäevi ja momenti, mis andis talle põgeniku saatuse. Ylo-Mark rääkis eelolevast sisepiknikust teisipäeval, 8. septembril, millele registreerimiseks helistage nagu alati Ene Tammele.
