Neljapäeval, 9. juulil toimus Eesti Maja kohvikus Soomepoiste Klubi kokkutulek tavakohaselt veerandsaja osavõtjaga, keda avasõnas tervitas esimees Ylo-Mark Saar. Kuna juhtumisi olid samas ruumis Vändra kooli vilistlased, siis tänas Y.-M. Saar kõigepealt pr. A. Tamme, kes oli hiljuti kahe metsavenna külaskäigu puhul olnud lahkeks majutajaks, aga ka teisi abilisi, kes olid olnud seotud kõnealuse külaskäiguga.
Y.-M. Saar edastas kodumaalt ja Soomest tulnud uudiseid. Kuulsime, et Soome armee on selgitanud sõja ajal haavata saanud soomepoiste olukorda, keda on kodumaal kuni 48. Tallinnas, Tartus ja Rakveres võeti hiljuti neilt vastu sooviavaldusi, mille alusel Soome hakkab neile maksma 63,85 eurot igakuise toetusena. Selgus, et eestlastel on olnud raskusi vastavate vormide täitmisel, kuna puuduvad otsesed andmed. Y.-M. Saar andis edasi Erich Järvlepa sellekohaseid kogemusi, kes juba mõne aasta eest on neid vorme täitnud, leides vajalikud andmed üksuse päevaraamatust, kus päevane tegevus on kirja pandud, sh. ka iga mehe haavatasaamine. Neid andmeid võib vajaduse korral kasutada ja need on kõik Soome Sõjaarhiivis talletatud.
Esimees Y.-M. Saar edastas Suomen Sotaveteraanis (Mai, 2002) ilmunud soomepoiste kohta avaldatud andmed. Vangilaagreisse saadetuid oli 467, kellest seal surid 101 meest; 47 said 15-aastase karistuse, 117-le soomepoisle määrati 25-aastane ja 224-le 10-aastane karistus. NKVD lasi maha 70 meest, neist 19 kohtuotsusega, 13 läksid vabasurma, 20 soomepoissi andis Soome venelastele välja. Sõjavangi võetuist mobiliseeriti uuesti punaarmeesse 70. Kokkuvõttes — 500 meest surid või lasti maha, 322 mehe kohta puuduvad siiani veel andmed. Meie Soomepoiste Klubi liikmeskonnas on tänavu 146 meest.
Kohviku külaliste hulgas viibis Valdek Kangur Adelaidest, Austraalia Eesti Sõjaveteranide Ühingust. Ta tervitas soomepoisse sealsete võitlejate poolt ning soovis edu ning tugevust oma tegevuse jätkamisel. Esimees kinkis Austraalia ühingule hiljuti, soomepoiste 50. aastapäeva puhul ilmunud kroonikaraamatu.
Järgnevas osas jagas Paavo Loosberg kohalviibinutele oma muljeid ja tähelepanekuid kuuajalisest reisist kodumaale, rääkides sellest nii head kui halba. Kodumaal peeti rügemendi aastapäeva Mustpeade klubis, kus külalistena osalesid mitmed Soome ja Eesti kõrgemad sõjaväelased, andes sellega kõrge tunnustuse soomepoiste osale Soome sõjaveteranide ridades.
Soomepoisid pidid oma esimesest muuseumiplaanist taganema, kuna maaomanik tühistas esialgse lubaduse. Nüüd asutatakse muuseum Äksile ja see peaks valmima juba augustikuu lõpul. Sinna on veelgi võimalik materjale (fotosid jm.) saata. Juuni lõpul oli Eestis noorte laulu- ja tantsupidu, kus viibis ka Toronto kui Tallinna sõpruslinna esindus eesotsas linnanõuniku Chris Korwin-Kuczynskiga. Soomepoiste esindajana kuulus delegatsiooni kosseisu ka P. Loosberg. Võeti osa kõigist sündmusist. P. Loosberg osales ka venelastele väljaantud soomepoiste saatust käsitleva filmi „Viimased sõdurid“ võtetel, kus ta oli pool päeva „filmitäheks“ „Suurel Tõllul“ võetud stseenides. Negatiivsena nimetas P. Loosberg Soomes ilmunud Konstantin Pätsi elu kajastavat raamatut, kus Eesti riigijuhi kohta väga laimavalt on kirjutatud, samuti on vassitud osa soomepoiste Soomest lahkumise andmeid. Teeb kurvaks, et Eesti riigimehi ei jäeta rahule, vaid et nn. „ajalooteadlased“ neid ikka ja jälle halvustavad.
Paavo Loosbergi sõnavõtust jäi mulje, et ta on avara pilguga vaadanud tänase Eesti oludele. On palju positiivset, ja on kahju, kui mõned isikud püüavad seda üldistades halvustavalt määrida.