Teisipäeval, 8. märtsil tähistasid soomepoisid oma veteraniklubi 62. aastapäeva. Juba 18. mail 1950.a. tulid Torontosse jõudnud soomepoisid kokku oma organisatsiooni loomiseks ja õp. Oskar Puhmi ettepanekul võeti selle nimeks Soomepoiste Klubi, millest on nüüd soomlaste hulgas saanud suomen-poikien yhdistys.
Põhjamaiselt karmi pakasega päeval olid koos 40 relvavenda koos abikaasadega. Sel koosviibimisel tähistati ka endise juhi, kapten Karl Talpaku sajandi sünnipäeva, mis oli 28. veebruaril, kelle juubelikohase artikli oli kirjutanud tema endine õpilane Treffneri Gümnaasiumist, luuletaja Ain Kaalep, kellest hiljem sai sõdur.
Avasõna ütles esimees Ylo-Mark Saar, tervitades ka kaugemalt tulnuid, märkides, et on sobiv meenutada, kuidas meist kord said pagulased ja sõdurid. Kui 1943.a. loodi Eesti Diviis, kuhu kutsuti kolm aastakäiku noori mehi, kes märtsis 1943 kutsuti vastuvõtukomisjoni, siis pani see aluse Soome põgenemisele, minnes abiks oma maa eest võitlevatele soomlastele. Sellega on eesti vabatahtlikud jätnud sügava jälje soome rahvale, kinnitades, et Soome ja Eesti on sõbrad.
Soomepoiste hümniga „Teid me tervitame, kodumaa metsad“ alustati kavalist osa. Edgar Marten ütles langenuid mälestades, et sõja ajal langes mehi, kes enam meiega ei ühine, elusolijad elavad kingitud elu. Hannes Oja esitas mälestusmeeleolulise luuletuse ja koos lauldi laul „Mälestuspalves ristatud käed“. Seejärel loetles eelmisel aastal soomepoiste hulgast lahkunud mehed: kodumaal oli lahkunuid 23, Rootsis 9, Kanadas, USA-s ja Austraalias 7.
Õpetaja dr. Andres Taul pidas söögipalve. Lõunale järgnes dr. A. Tauli aastapäevakõne, milles ta vaatles ristiusu alguse aega kodumaal.
Kõneleja meenutas. dr. Võõbuse teaduslikku tegevust ja uurimusi, ehkki Saksa ja Rootsi materjalid polnud talle kättesaadavad. Eesti peaks olema nüüd küllalt tugev oma uuringute ülesehitamiseks. Kõneleja puudutas ka lingvistilisi aspekte, rääkides sõnade „rist“ ja „taevas“ päritolust. Need mõisted on eesti keelde jäänud, vaatamata 700-aastastele saksa mõjudele.
Edasi peatus õp. dr. Taul ristiusu levimisel ja levitajatel — misjonäridel, kes tulid Hamburg-Bremenist. Tegelikult oli eestlastel kontakt ristiusuga juba varem, enne kui see läänest jõuga peale suruti. Seda tõestab asjaolu, et ristiusu sõnad olid juba eelnevalt keelde juurdunud.
Asta Kaups, Hilda Sepp ja Erich Rämmeld laulsid „Kord mõtetes istus“ ja „Liigu, mu paadike“, klaveril saatis Peeter Kaups, kes organiseeris ka ürituse muusikalist osa.
Soome veteranide ühenduse liige Sauli Häkkinen tõi tervitusi ning ütles eestlastele, et soome veteranid pole eesti relvavendi unustanud.
Paavo Loosberg loetles 2005.a. juubilare, alustades 1925.a. sündinutega: E. Järvlepp, H. Langeste, R. Moks, H. Oluper, Y.-M. Saar, Ü. Sipsaka ja H. Kalman. 1920.a.: E. Marten, A. Pertmann, P. Rabisson, A. Rooman, J. Vihma, I. Mikiver. Vanemad mehed on sündinud 1915.a.: E. Erimo. R. Järvald, A. Juurup ja J. Eilau. Seejärel ütles R. Moks lõpusõnad, tänades esinejaid, külalisi ja osalejaid.
Soomepoiste Klubi Kanadas 62 (1)
Eestlased Kanadas | 18 Mar 2005 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
See 62-aastane Soomepoiste Klubi ei asutatud 1950 Torontos, vaid tõenäoselt Soomes sõja ajal 1943. Arvud kuidagi ei klapi.
Eestlased Kanadas
TRENDING
