Toronto Eesti Võitlejate ühingu esimees Ilor Tamm kõnelemas soomepoiste koosviibimisel.
Foto: H. Oja
Foto: H. Oja
Kavas oli kaks sõnavõttu. Esmalt rääkis Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees Ilor Tamm oma suviseist tähelepanekutest ja hinnangutest Eesti kohta. Kõnelejat tutvustas ja tema sidemetest soomepoistega rääkis Johannes Vihma. Päeval, mil soomepoisid saadeti rindele, võeti nende ridadesse täienduseks ka väljastpoolt mehi. Nii on Rootsis soomepoiste organisatsioonis aktiivselt töötanud Rein Puusepp, kes omal ajal koos Ilor Tammega ühinesid Tallinnas ja tegid läbi kõik lahingud kuni Pilkal haavata saamiseni. Ilor Tamm rääkis oma tegevusest sõja lõpukuudel, kui mundrite vahetamise ajal pandi ta koos soomepoistega rongile, mis lahkus Voldile. Nii ongi need võitlused talle tuttavad ja möödunud suvel külastas ta endisi lahingukohti.
Lisaks rääkis ta sõjaveteranide probleemidest, eriti Pärnusse püstitatud veteranide ausambast, mis oma kohalt ära viidi ja hoiule paigutati. Ta avaldas lootust, et kui tuleval aastal uus Riigikogu koosseis valitakse isamaalaste enamusega, pannakse sammas oma kohale tagasi. Ilor Tammel oli ka mitmeid kohtumisi Idapataljoni meeste ja metsavendadega, kelle hulgas oli ka soomepoiss Helmut Elstrok.
Soomepoisid Eesti Maja kohvikus.
Foto: H. Oja
Foto: H. Oja
Kodumaal oleku ajal andis ta TEVÜ poolt lipu Eesti Naiskodukaitsele, mille Põlva kirikus õnnistas ülemkaplan Tõnis Nõmmik. Sisseõnnistamise juures viibis Eesti president Arnold Rüütel. Lipu valmistamist toetas ka Toronto Eesti Meeskoor.
Juttu oli veel 344 langenud sõduri säilmetest, mida siiani hoitakse ühes kuuris Jõhvis. Nüüd käisid langenud sakslaste haudade hooldajad kohapeal ja arvatavsti tulevad ise neid matma, milleks Vaivara kalmistul on antud ruumi. Ironiseerides on selle olukorra kohta öeldud, et tulevikus peaks igal sõduril olema taskus 2000 krooni matusekuludeks, sest riik on vaene. Mitmel pool on korpuse ja punaarmee langenute mälestusmärkidel nimetatud nende tegevust „vabastamiseks“, mida rahvas on ometi pidanud vallutamiseks.
Vaivara mälestusmüüril on 200 tahvlit langenute nimedega ja seal on veelgi ruumi. Iga urni kohale pannakse marmorisse graveeritud nimeplaat, kuid seni pole veel suudetud leida haudade eest hoolitsejat. Praegune nimetahvlite valmistaja on 81 aastane; tema tööd hinnati Ülemaailmse Eesti Võitlejate Liidu teenetemärgiga. Kõigi algatuste juures on märgata teatud ebalevust, kuna Eesti valitsusel pole neis küsimustes kindlaid seisukohti.
Tänuga vastuvõetud ettekandele lisas omapoolse kommentaari äsja Eestist tulnud Erich Rämmeld Pärnu ja teiste monumentide kohta tehtud tähelepanekuist. Vaivaras valmistati suur raudrist KÕIGILE kasutamiseks. Seda hakkasid kohe kasutama venelased oma surnud veteranide mäletsusmärgina. P. Kaups luges ette USA-s elava soomepoisi Arved Oyamaa tervituse ja andis edasi veteranide uudiseid. Soomes oli 2001.a. algul 135.000 sõjaveterani, kuid aasta lõpul oli neid alles ca 110.000. Nende keskmine eluiga oli 82 aastat. Soome Sõjaveteranide Liit jätkab välismaiste vabatahtlike, eriti eestlaste, ingerlaste ja karjalastest vabatahtlike abistamist. Kodumaal elavaile soomepoistele ja nende leskedele anti sel aastal 1,469.000 krooni, mis näitab soome rahva tänulikkust eesti vabatahtlike vastu.
Teise huviga jälgitava ettekande pidas Alfred Tamm, rääkides oma muljetest Pärnu sanatooriumis „Tervis“, kus ta viibis 10 päeva, öeldes, et tunneb end nüüd hoopis paremini. Ta peab sealses sanatooriumis pakutavat ravi kõrgetasemeliseks ja teenindamist eeskujulikuks, mille järele valitseb suur nõudmine Soomes ja teistes Skandinaaviamaades. Soomes ongi mitu organisatsiooni, kes korraldavad Eestisse ravile minekut. A. Tamm oli kohtunud ka Pärnu soomepoiste juhiga.
Lõpuks teatas P. Kaups, et järgmine kokkutulek — klubi sügispiknik toimub teisipäeval, 10. septembril kell 1 p.l. Eesti Maja kohvikus, mil süüakse ühiselt hernesuppi.
