Luumäkis Taavettis 1991. aasta 18. augustil avatud mälestusmärk on meie ajaloos olulise tähendusega mitmeti. 200. jalaväerügemendis (JR 200) Soome Jätkusõjas osalenud Eesti vabatahtlikele mälestusmärgi püstitamine kahekümne aasta eest näitas, et Soome ühiskonnas oli toimunud oluline murrang – enam ei kardetud avalikkuse ette tuua ajaloolist tõde, mis võiks ärritada idanaabrit. Aastakümneid oldi vaikitud ligi kolme ja poole tuhande eestlasest vabatahtliku panusest võitluses Soome iseseisvuse eest Talve- ja Jätkusõjas, nüüd leidis see lõpuks väärilist tunnustust. Mälestusmärgi avamine ja üle viiesaja soomepoisi osalemine üritusest leidis Soome meedias laialdast kajastamist.
F: Peep Pillak
Dramaatilised sündmused 20 aastat tagasi
Kuna 19. augustil toimus Moskvas riigipöördekatse, siis sattusid seoses mälestusmärgi avamisega Soomes viibinud eestlased ka järgnevatel päevadel rahvusvahelise meedia tähelepanu keskmesse – eelkõige muidugi Eesti välisminister Lennart Meri, kes oli Soomes mitteametlikul visiidil ja otsustas seda mõne päeva võrra pikendada, et osaleda Luumäkis Taavettis JR 200 mälestusmärgi avamistseremoonial. Järgnevatel päevadel oskas ta seoses riigipöördekatsega tekkinud dramaatilist olukorda Eesti huvides maksimaalselt ära kasutada. Kuna putši korraldajad olid katkestanud laeva- ja lennukiühendused välismaailmaga ja telefoniühenduski oli häiritud, siis oli Helsingis viibivatel ajakirjanikel võimalus ammutada toimuva kohta kõige autentsemat informatsiooni Helsingis Tuglase Seltsi (Tuglas-seura) ruumides tegutsevalt Eesti välisministrilt Lennart Merilt. Kui kümne aasta eest tähistati mälestusmärgi avamise kümnendat aastapäeva, siis oli kohal ka president Lennart Meri, kes koosviibimisel esinedes meenutas neid dramaatilisi hetki, mis eelnesid Eesti iseseisvuse taastamisele.
Luumäki vald on Helsingist ida pool paaritunnise autosõidu kaugusel Lõuna-Karjalas. Selle keskuseks on Taavetti, kuhu Katariina II korraldusel hakati 1773. aastal ehitama kindlustust rootslaste vastu kindral Aleksander Suvorovi juhtimisel. Kuna keisrinna oli kindluse ehitamise plaani heaks kiitnud pühak David Silunski mälestuspäeval, siis anti kindlusele selle pühaku nimi, millest tulenebki soomekeelne kohanimi Taavetti. Praeguseks on Taavetti 5200 alalise elanikuga Luumäki valla keskuseks. JR 200 mälestusmärk seisab Taavettis kohaliku omavalitsuse hoone ees. Sealsamas kõrval on veel mälestusmärk 5. jalaväerügemendile (JR 5), mis siin 1941. aasta suvel asutati. Taavettist veidi mööda 6. maanteed mööda idapoole sõites jõuab kuulsa Salpalinja kindlustusvööndini – „salpa“ tähendab soome keeles riivi. Selle ehitamist alustati kohe pärast Talvesõda. Ehitamisel osales kuni 35 000 inimest, kindlustusteliinil on terasbetoonpunkreid ligi 700, muidugi kilomeetrite pikkuselt kaevikuid ja tankitõkkeid, eelkõige suuremate teede juures, lisaks järvevee paisutussüsteem laialdaste alade üleujutamiseks. Luumäki valla maadel asub ka president Pehr Evind Svinhufvudi kodu-muuseum, kus ta 1944. aastal suri ning kohaliku kiriku juurde maeti. Tema matusetalitusel osalesid ka eestlastest vabatahtlikud.
200. jalaväerügement
JR 200 asutati marssal Mannerheimi käskkirjaga 8. veebruaril 1944. Rügement koosnes kahest pataljonist ja selle ülemaks määrati kolonelleitnant Eino Kuusela, kes oli lõpetanud Eesti Kõrgema Sõjakooli ning valdas vabalt eesti keelt. Rügement formeeriti ja sai koolituse Taavetis asunud 26. Jalaväe Koolituskeskuses, seepärast peetigi Taavettit kõige õigemaks kohaks, kuhu JR 200 mälestusmärk püstitada. 26. veebruaril 1944 oli rügemendi koosseisus 2058 meest, juunis rindele saatmisel 2494 meest, neist soomlasi vaid ligikaudu 10%.
F: Peep Pillak
JR 200 mälestusmärgi avamise ja Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistati Luumäkis 27. augustil, nädala võrra hiljem, et mitte Eestis toimuvate üritustega konkureerida. Hommikul asetati lilled Luumäki kangelashaudadele, seejärel koguneti mälestushetkeks JR 200 mälestusmärgi juurde. Palvuse luges õpetaja Heikki Svinhufvud, mälestusmärgi jalamile asetati pärjad ja lilled, laulis ühendatud meeskoor dirigent Teuvo Ahola juhatusel ja mängis Eesti Kaitseväe orkester Peeter Saani juhatusel. Pärast kehakinnitamist ja kohvijoomist koguneti koolituskeskuses toimunud pidulikule aktusele. Sadu kohaletulnud inimesi tervitas Soomepoiste Pärimusühingu esimees Seppo Lahtela, peokõne pidas Ida-Soome sõjaväepiirkonna ülem kindral Jukka Pennanen, samuti kanti ette Soome ja Eesti presidentide tervitused. Eestis tegutseva Soomepoiste Pärimusühingu esimees Henn Põlluaas rõhutas oma kõnes, et oht Soomele ja Eestile asub endiselt idas.
Luumäki valla poolt ütles tervitussõnad vallavalitsuse esimees Antti Rämä. Kõnede vahel esinesid Pohjois-Kymen Sotilaspoikakillan kuoro, Luumäen Mieslaulajat, Kaaderilaulajat ja Soomepoiste meeskoor. Viimane enam küll koorina ei tegutse, kuid keskmiselt kaugelt üle kaheksakümnesed „poisid“ on koos teiste laulumeestega valmis ikka esinema. Soomepoiste hümniks kujunenud E. Stafenau „Teid me tervitame“ ja K. Hämeläineni „Veteraanin iltahuuto“ dirigeeris Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse esimees, Soomepoiste meeskoori dirigent prof. Uno Järvela. Ürituse lõpetas kõikide kohalviibijate ühiselt lauldud Soome-Eesti hümn.
Peep Pillak
Taavetti-Tallinn