Soomepoiste igakuine koosviibimine, mis septembrikuu tõttu sisepikniku nime saanud, toimus Eesti Maja väikeses saalis tavakohase, 30-se kokkutulijate arvuga, suutes säilitada sooja, sisemise vaimsuse, mis on eriti väärtuslik vananevaile liikmeile. Selle avas klubi esimees Ylo-Mark Saar, andes edasi uudiseid kodumaalt Äksi tubamuuseumist, kus augustikuu lõpul toimus soomepoiste näidistegevus ning kuhu olid kutsutud ka Toronto soomepoisid.
Torontos on olnud igakuiseks tegevuseks liikmete sünnipäevade märkimine ja nende õnnitlemine. Seekordseiks olid klubi vanim liige, 94aastane Roland Järvald, 90aastaseks saanud Albert Saarna, veel jäi minna Erich Rämmeldil. Naisliikmeist märkisid sünnipäevi Leili Saar, Linda Toome ja Valentina Klav. Kuna soomepoiste liikmeskond asub üle USA ja Kanada, siis jääb üks osa neist alati kohale tulemata, neile hüütakse kohalolijate poolt kolmekordne „ta elagu!“ lootusega, et selle kaja kohale jõuaks.
Söögipalve ütles Asta Kaups, kellelt oli ka kõne, mida ta ise nimetas mõtiskluseks, andes sellele nime „Kojuminek“. Olles lugenud Arved Viirlaidi viimast teost, tõi ta sealt välja noorte soomepoiste kojuigatsust ja kojuminekut. Jagas ka oma elamusi isakodu külastamisel ja kojuigatsust, mida me kõik oleme tundnud ja mis on meiega jäänud. Jutustas oma viimasest suvisest külastusest, mälestusest vanematest ja vanavanematest — neist lihtsatest jumalakartlikest inimestest, kelle tõttu sai maailm talle rikkamaks paljude nähtamatute väärtuste poolest. Näitena tõi ta lõhekalade sisemist tungi sünnikohta tagasi jõuda, kuidas läbi suurte pingutuste, kärestike ja
koskede ületamise jõuavad nad sinna.
Kojuminek ja igatsus — need käivad koos. Juba lapsena kodus igatsetakse headuse ja armastuse, mõistmise ja andeksandmise järele. Kogu elu oleme igatsenud nende samade väärtuste järele, ütles kõneleja — lõpetades viimase kojuminekuga, mis meil kõigil on veel ees.
Sündmuse tegi eriti kauniks ja sisukaks Charles Kipperi klaverisaade, minnes läbi armsate tuttavate laulude muinasmaa.
Sisepiknik imiteerib kokkutulekut suvisel kodumaal, kus sõnaga „sisepiknik“ jäetakse jumalaga suvise loodusega ja minnakse siseruumi seltskondlikuks tegevuseks. Ees on sügiskuu ja sügisest varjutatud jahedamad päevad koos soomepoiste järgmise koosviibimisega 13. oktoobril, nagu alati Eesti Majas.
