Sellest ajast peale, kui ümberkaudsed suvekodud vananevatele sõjaveteranidele liiga kaugeks jäid, on soomepoisid suvepikniku asendanud Eesti Maja kohvikus toimuva sisepiknikuga, mis on saanud populaarseks. Sõduritoitu meenutavat hernesuppi on keetnud kohviku peremees Enno Õunapuu.

Septembrikuu piknik peeti möödunud teisipäeval rohkearvulisena, kuni 50-se osalejaskonnaga, kuna enamusel olid abikaasad kaasas. Koosviibimise avas esimees Ylo-Mark Saar, andes edasi kodumaa relvavendadelt saadud tervitused ja sealse ühingu peakoosoleku uudiseid. Oli märgitud, et kümme aastat tagasi, kui kodumaal Soomepoiste Ühendus asutati, oli liikmeid 646, kellest on nüüd järel 398. Põhja-Ameerika nimekirjas on lõplikult 118. Kuid Vello Salo poolt koostatavas üldnimekirjas on veel üle saja nime, kelle kohta andmed puuduvad või pole täielikud.

Peeter Kaups oli viibinud kaks nädalat Vancouveris ja külastanud sealseid soomepoisse, tulles tagasi nende tervitustega. Asta Kaups laulis Peetri klaverisaatel laulud „Annan sulle käe" ja „Minu isamajakene“, mis muutus ühislauluks. Ühislauluna lauldi E. Stafenau loodud soomepoiste hümni „Teid me tervitame…“. Peeter ja Asta õpetasid kodumaal loodud lauldavat söögipalvet, mille kõik ära õppisid selle lihtsuse ja haaravuse tõttu: „Issand, leiba anna Sa, ole ikka meiega, aamen.“

Pärast sööki tutvustas Johannes Vihma kodumaa külalist prof. Ants Kõverjalga, kelle raske elukäik algas noorelt, kui isa küüditati ja ta ise pidas raskeid lahinguid kodumaal. Teadlasena on ta pidanud loenguid ja kirjutanud uurimusi.

Prof. Ants Kõverjala sõnavõtt

Külaline ütles, et tal on hea meel, et soomepoisid siin nii hästi elavad. Ta on sündinud 1926. aastal sõjaväelase pojana, kelle isa sõja esimesel päeval küüditati. Noorena oli harrastanud võistlussporti ja võistelnud otse üle laua istuva Valdu Lillakaga. Kuueteistkümne ja poole aasta vanuselt astus saksa sõjaväkke, Neveli kaudu jõudis Narva alla, kus sattus II pataljoni, mille ülemaks oli Hans Angerjas.

Osales 24. veebruaril Riigiküla sillapea likvideerimisel. Sealt viidi Narva rindele ja oli mõnda aega Sinimägedes. Teda taheti saata suurtükiväe ohvitseride kursusele, kuid läks rindele tagasi. Sattus Avinurme lahingusse, mida peab vennatapulahinguks, kui 19. sept. jõuti Verniku teeristini, kus tõmmati inimestele tuli peale. Venelased olid enne teeristile jõudnud. Järgmisel hommikul algas Avinurme verine lahing, kus eestlased tulistasid eestlasi, kes tulistasid otselaskekahuritega. Punaarmee eestlased tungisid küljelt sisse ja neil oli kaasas tankegi. Kohe oli 50 haavatut, kes viidi kirikusse ja keda punaste kätte jäädes lasti kuulipildujatega surnuks.

Kõneleja pidas seda vennastetapulahinguks ja küsis, kes andis korralduse ja oli uurinud seda sõja järel. Aga oli saanud ähvarduse, et kui ta seda järele ei jäta, järgneb talle pastor Mere saatus, kes lasti maha. Pärast on saadud teada, et selle operatsiooni juhiks oli Trankmann, kes juba Eesti iseseisvuse ajal reetis Narva kindlustuste plaanid venelastele, kuid kes nüüd puhkab kangelasena Metsakalmistul.

Pärast lahingut läksid mõned edasi, kuid tema koos hilisema kirjaniku Albert Uustulndiga olid olnud väsinud ja jäid neist maha. Liikudes Sonda-Mustvee suunas soovitas ta kaaslasele hoiduda veidi paremale ja nad pääsesid.

Sõja järel kõneleja varjas oma minevikku. Esimestel rahuaastatel oli kõik segamini, sai varjata ning valetada. Küsimusele, kui palju punaväelasi oled kahuriväelasena maha lasknud võis vastata, et ta seda ei tea, kuid eks teie teate ise, kui palju teil puudu tuli. Nii oli ka teistel; soomepoistel jäid mõned kinni, teistel läks hästi. Palju olenes pealekaebajaist. Kõnelejal läks hästi — kui tema doktoritöö eel keegi asja ilmsiks tegi, siis oli olukord muutunud ja kaebus jäi tagajärjetuks. Uue Eesti iseseisvuse ajal on prof. Kõverjalg olnud Vabadusvõitlejate Ühingu liige, Riigikaitse Akadeemia teenistuses, mitme komisjoni liige. Tutvus siin olles eesti arhiividega, kus ta viimasel ajal on töötanud. Tänuks huviküllase ettekande eest kinkis klubi esimees Ylo-Mark Saar talle äsjailmunud soomepoiste raamatu „Soomepoisid Kanadas 50“.

Märkmed: