Viljandlanna Sirje Rätsep on üks 6200st Eestis elavast pensionärist, kes saab pensioni ka Soomes töötatud aastate eest. Ta töötas kümme aastat Soomes muusikaõpetaja, koorijuhi ja eesti keele õpetajana, maksis kõrgeid makse ning saab nüüd sealt pensionilisa, mis ületab kaks korda tema Eesti pensioni.
Viljandlanna Sirje Rätsep on üks 6200st Eestis elavast pensionärist, kes saab pensioni ka Soomes töötatud aastate eest. Ta töötas kümme aastat Soomes muusikaõpetaja, koorijuhi ja eesti keele õpetajana, maksis kõrgeid makse ning saab nüüd sealt pensionilisa, mis ületab kaks korda tema Eesti pensioni.
Üle 6200 Eestis elava pensionäri saab pensioni ka Soomest ning nende hulk kasvab aasta-aastalt üha enam – möödunud aastal näiteks lisandus juba üle 750 Soomes töötanu, kellel õigus sealt ka pensioni saada.
«Soomega sõlmisime pensionide vahetamise lepingu juba 1997. aastal ja siis oli neid, keda see puudutas paarsada,» ütles sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja Merle Sumil-Laanemaa. Möödunud aasta lõpus oli Eestis ligi 300 000 vanaduspensionäri seas üle 6213 Soomest pensioni saajaid.
Pensioniõigus tekib Soomes sisuliselt esimesest päevast, kui seal töötada ja sotsiaalkindlustusmakse tasuda. «Varasemast ajast on levinud müüt, et minimaalselt peab Soomes töötama viis aastat, et pensioni saada, kuid see oli vana pensioniseaduse järgi,» lükkas Sumil-Laanemaa ümber valearvamuse.
Tõsi, et arvestatavat pensionilisa Soomest saama hakata, tasub seal pikemat aega töötada. Neil, kes käivad Soomes tööl Eesti firmade kaudu ja tasuvad maksud Eestis, Soome pensioniõigust ei teki.
Kui viljandlanna, muusikaõpetaja Sirje Rätsep 1991. aastal 50-aastasena Soome tööle ja elama läks, ei mõelnud ta pensionile ja ebameeldiva üllatusena tuli pensioniikka jõudes, et osa tööde eest ta Soomest pensioni saama ei hakkagi.
«Töötasin kümme aastat kolme kooriga, kirikus organistina ning eesti keele kursuse juhendajana lisaks põhitööle kooli muusikaõpetajana ja viiel aastal neist ei teeninud ma pensioni lisatööde eest välja, kuna selle eest saadud palk oli väiksem summast, mille alusel pensioni saab,» vahendas oma kogemust Rätsep. «Erinevad tööandjad kannavad Soomes pensionimaksu erinevatesse fondidesse ja igaühest arvestatakse eraldi pensioni ja seda tasub teada, et hiljem pettumust poleks.»
Ta lisas samas, et see ei tähenda, et ta kurdab, sest töö pakkus talle rõõmu.
Naine jäi pensionile 60-aastaselt, kuigi täispensioni saamiseks oleks pidanud mõne aasta veel töötama, aga ta tundis, et ei soovi enam kauem kodust kaugel elada ja töötada. Eestis oli ta selleks ajaks juba pensionär.
Soome pensionikeskuse õigusosakonna arendusjuht Minna Levander selgitas, et Soome töötasust sõltuva pensioni saamiseks pole määratud pensioniiga, vaid igaüks valib ise sobiva aja, mis jääb 63-68 eluaasta vahele. Rahvapensionil siiski kehtib minimaalne iga – 65 eluaastat.
Pensionikeskuse (ITK) kaudu saavad Eestis elavad pensionärid pensioni keskmiselt 440-870 eurot.
«Eestis töötatud 40 aasta eest saan 280 eurot ja Soome pension on 10 aasta eest poole suurem,» nimetas Rätsep.
«Algul, 2001. aastal oli mu Eesti pension 159 eurot ning maksin maksudena Eesti riigile tagasi rohkem kui Eesti pensioni sain,» nimetas Rätsep teist ebameeldivat üllatust. «Olin Soomes maksnud kõrgeid makse – põhipalga pealt 35% ning lisatööde pealt isegi 50% ja nüüd maksan veel Eesti riigile 21% makse,» imestas naine. «Selle seaduse võiks ju ära muuta!»
Pensioni pealt tuleb makse maksta ka Soome pensionäridel, Eestis tekib see kohustus, kui pensionäri pension ja muud sissetulekud ületavad 336 eurot.
Soomest saab pensioni tuhandeid eestlasi Postimehest
Rahvusvahelised uudised | 06 Jan 2013 | EWR
Rahvusvahelised uudised
TRENDING
