62 protsenti küsitletuist arvas, et Karjala tagastamine pole üldse soovitatav, selgub Suomen Gallupi tehtud küsitlusest ajalehele Helsingin Sanomat. Karjalat loodab tagasi saada 30 protsenti elanikkonnast.
Vaid üheksa protsenti küsitletuist arvas, et Karjala tagasisaamine oleks eriti soovitatav. Veel aasta tagasi pidas Karjala tagasisaamist eriti soovitatavaks 14 protsenti küsitletuist.
Ligi kolmandik vastu
Ent täiesti eitavalt suhtus Karjala tagasisaamisesse 31 protsenti vastanuist. Eelmisel aastal oli eitajaid olnud vähem – 28 protsenti.
Karjalast pärit inimesed või need, kellel on Karjalaga perekondlikud sidemed, pooldavad piirkonna tagasisaamist veidi rohkem kui ülejäänud vastajad. Karjala taustaga inimestest soovib 42 protsenti piirkonda tagasi.
Kõige vähem eelarvamusi on Karjala tagasisaamise suhtes noorimail vastajail ehk 15–24-aastastel noortel. Neist 39 protsenti toetab Karjala tagastamist.
Karjala tagasisaamise vastased kardavad, et piirkonna kordategemine kujuneb Soome riigile liiga kalliks. Vastu olnutest usub 42 protsenti, et Karjala ülesehitus on liiga kulukas.
Maksude tõusu ei taha
Kuid ka Karjala tagasisaamise pooldajad pole valmis oma maksuraha sinna piirkonda investeerima. Vaid viis protsenti tagasisaamise pooldajaist on valmis selleks, et makse tõstetaks või langeks riiklike teenuste tase selle nimel, et Karjala korda saaks.
Soome kaotas Karjala piirkonna Nõukogude Liidule Talvesõja ja Jätkusõja tagajärjel. Karjala ja Petsamo piirkonnast siirdus pärast Teist maailmasõda Soome elama 400 000 inimest, mis oli sõjast räsitud Soomele selgelt koormav.
Helsingin Sanomat märgib oma eilses juhtkirjas, et küsitluse tulemused peegeldavad soomlaste realistlikkust, mitte tundeid.
«Revanšistlikele meeleoludele pole praeguses Euroopas, veel vähem Soomes enam kohta ega poliitiliselt märkimisväärselt vaimset pinnast,» märgib leht. (PM)