Eesti Aiakeses asub mäesuusakompleks Roza Hutor (Foto: RIA Novosti/Scanpix)
Taavi Libe
Artikkel originaalis:
http://uudised.err.ee/v/valism...Huvitav intervjuu Hugo Reiljaniga ERR siit:
http://vikerraadio.err.ee/heli...Intervjuu algab saate 40 minutil ja 40 sekundilt.Põline Sotši elanik, Kaukaasia eestlaste initsiatiivgrupi juht Hugo Reiljan otsis taga olümpiamängudel viibinud peaminister Andrus Ansipit, et rääkida talle eesti keele õpetamise probleemidest ja paluda Eesti riigi abi.
76-aastane Hugo Reiljan on oma kõrgest east hoolimata väga tegus. Ta töötab olümpiaehituse eest vastutavas ettevõttes kõrgel kohal ja on Kaukaasia eestlaste initsiatiivgrupi juht. Tema poeg Juri on lausa Venemaa ehitus- ja elamumajandusministri asetäitja ning vastutab olümpiaehituste eest kõige kõrgemal tasemel, vahendas Vikerraadio saade "Uudis+".
Hugo Reiljani sõnul tuleb tal põhitöö kõrvalt eestlaste probleemida tegelda päris palju.
"Töö vahel, kui aega on, siis me ajame neid rahvuse küsimusi. Abhaasias - seal on viis eesti küla, eesti ühingud. Ja ühes sellega - ma töötan siin Sotšis - ka tegeleme nende küsimustega, mis tekivad eestlastel, [kes] elavad Eesti Aiakeses.[eesti küla Punase Lageda (Krasnaja Poljana) lähedal, kus toimuvad Sotši taliolümpiamängude murdmaasuusatamise alad - toimetus]. Eesti Aiake on kompaktne - kuigipalju eestlasi, aga üldiselt, üle Sotši linna, on üle 700, ligi 800 inimest. Ja German Valter, kes ühendab eestlaste ühingut, elab Punasel Lagedal," rääkis Reiljan.
Seoses Sotši olümpiamängudega valmib Punasel Lagedal ka eestlaste uus, 300-kohaline rahvamaja, mis Reiljani sõnul on nagu Venemaa kingitus kohalikele eestlastele. Reiljan ei saanud Ansipit kätte
"Tänapäevaks natikese on seisu jäänud eesti keele õppus. Ja niuke tunne, et noored hakkavad kaotama huvi selle poole. See on hirmus, see on kardetav! Kui eestlane ei tea emakeelt - see on juba kahtlane mees," ütles Reiljan.
Ta rääkis, et ajal, mil Arnold Rüütel oli Eesti "esimene mees", aitas Eesti riik Kaukaasia eestlasi eesti keele õpetamise korraldamisel ja Eestist saadeti isegi õpetajaid. Nüüd on see asi kahjuks seisma jäänud, aga Reiljan lubas selle kindlasti uuesti käima lükata.
"Vaat, siin oli Eesti valitsuse ülem [peaminister Andrus Ansip]. Ma, kuram, kätte ei saanud - ennem keegi ei teadnud. Ja kui ma kuulsin, et tema jõudis siia, ma kohe helistasin välisministeeriumi. No kuidas mees Eestist võis saada ilma nendeta siia?!"
"Teil on valeinformatsioon," vastati Reiljanile, kelle sõnul tuli lõpuks välja, et Ansip jõudis Sotši olümpiakomitee liinis.
"Huvitav küll, et välisministeeriumi mehed ei teandki, et Eesti mees oli siin! Ma tahtsin teda kätte saada ja siis selle küsimuse panna temale. No nutma me ei hakka - meil aastaid on veel palju ees. Ma arvan, need asjad me ajame klaariks."
Reiljani sõnul ei saa eesti keele õpetamise probleemi ilma Eesti abita lahendada kas või ainult sellepärast, et on vaja õpikuid. Ta rääkis ka, et omal ajal olid Kaukaasia eestlased saatnud kaks noort inimest Eestisse õppima, lootuses, et nad tulevad tagasi ja hakkavad koolis õpetama, aga "see probleem, kurat, jäi seisu".
"Minul on probleem, piinlik, et meie, kuramus, между делом - aja vahel - jätsime selle ilma kontrollita - selle küsimuse. See on suur patt! Me kindlasti, niikaua, kui mul tervist on, need asjad me paneme käima!" lubas ta.
Reiljan kordas, et ta oleks tahtnud, et Eesti saaks Kaukaasia eestlaste probleemidest teada. Ta nentis, et sealsete eestlaste tahtmisest eesti keelt õpetada on üksi vähe.
"On vaja, et veel Eesti poolt oleks tahtmine, et eestlased siin oleks teadnud eesti keelt, oskand rääkida eesti keelt, kas või vigadega kirjutada vähemalt, ja tasapisi lugeda," ütles ta.
Reiljan kinnitas ühtlasi ägedalt, et kohalike eestlaste olukord ei ole olümpiamängude tõttu mingil moel halvenenud.
Toimetas
Heikki Aasaru
