Toimetas Kristin Aasma
www.sloleht.ee Sotšis peetavate Olümpiamängude spordikompleksid ehitatakse eesti küla Esto-Sadok kohale.
Venekeelne nädalaleht Den za Dnjom kirjutab, et juba katavad ehitatavad objektid 120 aastat elanud eesti küla ala,
mille rajas 36 peret, kes olid põgenenud parema elu otsingul ja viljaikalduse eest Sotši kanti. Kohalikud elanikud nimetavad küla sageli lihtsalt Estonkaks.
Üks peatrampliinidest peab tekkima kuristikku, kus siiani asub küla kõige vanem osa. Ainulaadse kastanimetsa kohale kerkivad tõenäoliselt hiigelsuured betoonist vaatajatetribüünid, kes sihipäraselt teenivad kõige rohkem 14 päeva - nii kaua toimuvad Olümpiamängud.
Kuristikust ülespoole jäävate imepäraste aedade karjamaadel söövad praegu Eesti Kogukonna esimehe Valter Germani lehmad. Mees nimetab end Viimaseks Mohikaanlaseks, sest enam ei pea keegi karjaloomi.
Kuna keegi ei tea, millised maatükid täpselt Olümpiamängude ohvriks saavad, ollakse hirmul. Ametliku teabe kohaselt pidi Estonka uue hoonestamise lõplik plaan selguma aprilli lõpus, kuid tõenäoliselt ei tule seda enne mai lõppu.
Nii-öelda Olümpia laviini tõttu maast ilma jäävad pered saavad kas uue maatüki (koos majaga) seni määramata kohal või siis kompensatsiooni, mille summa ei vasta maa turuhinnale ja mis praeguseks ulatub 100 tuh USA dollarini 100 ruutmeetri eest.
Valteri onupoeg, mäetehnika spetsialist Aleksander Naeltok räägib, et aeg-ajalt käivad külas geodeedid, kes puurivad auke ja võtavad proove. Räägitakse, et kohal, kuhu tehti mitu puurauku, toimub kevadel maalihe. Nõlva all on pea 90 oja sängid. Valter Germani arvates ei tohiks just seepärast ehitada praeguse küla alale trampliine ja vaatajatetribüüne. Aga ehitajatel on teine arvamus.
Varsti rajatakse Sotšist läbi Adleri uus tee, selle sildade vaiad rammitakse puutumatute metsade puutumata jõgedesse. Mäenõlvadele ja kuristikesse tekivad aastast aastasse uued köisteed ja mäesuusatamiskompleksid.
120 rahulikku aastat võivad lõppeda uue kolimisega, uue murdumisega väljarännanud eestlaste saatuses.
