Sotši taotleb taliolümpiat eestlaste aladele EPLO (2)
Kuumad uudised | 01 Mar 2006  | EWR OnlineEWR
Tiit Lääne EPLO

Keset Torino olümpiamöllu ei unustanud endast märku anda ka järgmiste talimängude korraldaja Vancouver ja ülejärgmiste mängude kandidaadid.

Teistest silmanähtavalt jõulisemalt tutvustasid end 2014. aasta võimalike olümpialinnadena Almatõ ja Sotši. Kui neist viimane peaks saama talimängude korraldajaks, jõuavad olümpiavõistlused eestlaste kunagisele väljarände alale Punasele Lagedale ning mitu spordiala viiakse läbi Esto Sadokis. Eesti aias, kus kirjanik Anton Hansen Tammsaare peaaegu sajand tagasi tervist käis parandamas ja kus praegugi eestlaste järeltulijad elavad. Tänavu 27. augustil täitub 120 aastat eestlaste asumisest Punasele Lagedale.

Tammsaare radadel

Esto Sadok on võistluspaigaks mõeldud bobisõitjatele, kelgutajatele, skeletonisõitjatele ja isegi suusahüppajatele. Nagu ütles Punase Lageda eestluse loo talletaja ja uurija Ants Paju, asub kavandatav võistluspaik 800 meetri kaugusel Tammsaare majamuuseumist. Kohast, kus kirjanik kunagi elas.


“Muuseumi juures asuv maa on nüüdseks ka meile kinnistatud. On toimunud juba arutelud teemal, et rajada sinna lähiaastatel Eesti keskus. Kui olümpia teoks saaks, võiks öelda, et mängud toimuvad meie koduõuel.”
Paju sõnul elab praegu Sotši ümbruse aladel umbes sada eestlaste järeltulijat.

Sotši talimängude korral toimuksid kõik lund ja renne nõudvad alad Punase Lageda piirkonnas. Olümpialinnas endas toimuksid ainult jää- ja uisualad. Nagu nüüd Torinoski. Mängude süda jääks Mustast merest 10 km kaugusele.

Venemaa olümpiakomitee, kes Sotši taotlust toetab, võrdleb linna Prantsusmaa kuurordi Nizzaga, mis on eelkõige suvituskeskus, kuid pakub samas lähedal võimalusi ka talispordiks.

Transpordiga probleeme polevat, sest kesklinnast 45 km kaugusele jäävate võistluspaikadeni lubatakse ehitada tunnel koos kaherealise kiirteega, kus võimalik sõita kiirusega 120 km/h. Nii tundub, et venelased suudavad vajadusel kõik kitsaskohad lahendada.

Venelaste eneseusk ei näi võiduvõimaluste suhtes siiski eriti kõrge olevat. Põhjuseks tuuakse eelkõige Sotši vähene tuntus spordikeskusena, sest Torinot teatakse vähemalt jalgpalli järgi. Olgugi, et Sotšit esindavad kampaanias nii Venemaa olümpiakomitee president Leonid Tjagatšov kui ka spordiminister Vjatšeslav Fetissov.

Smirre reklaamib Almatõd

Kui Austria kandidaat Salzburg andis Torinos märku väga tagasihoidlikult, siis kõige jõulisemalt tutvustas end Kasahstani suurlinn Almatõ. Kandidaatlinna reklaamiüritusel jagas selgitusi maa kuulsaim sportlane, hiljutine suusakuningas Vladimir Smirnov.

“Almatõ on suurepärane koht talimängude korraldamiseks. Seni on seda kohta tuntud rohkem Medeo kiiruisuraja järgi, kuid ka teised võistluspaigad on parimal tasemel,” rääkis Smirre.

Tema sõnul on võimalik kõik võistluspaigad rajada 30 km raadiuses, mida korralduskomitee peab oluliseks plussiks. Korraldustoimkonnal oli juba nüüd ette valmistatud täiuslik inforaamat, mis andis põhjaliku ülevaate kõikidest võistluspaikadest, transpordiskeemidest ja hotellidest.

Murdmaasuusatamine toimuks Soldatskoje Valley’is, mis asub peaaegu 1500 m kõrgusel merepinnast. Kiiruisutamise areenina pakutakse Medeot, kuigi kasahhid pole senimaani tahtnud ilusat spordirajatist katuse alla viia. Olümpia eel tuleb neil valida: kas ohverdada ilus vaade Medeole või ehitada linna uus hall.


Vancouver tahab teha ilusaimad mängud

•• Maailma kaunemaid linnu Vancouver tutvustas suures kahekorruselises palkmajas nelja aasta pärast toimuvaid mänge.

•• Lisaks infomaterjalile paberil ja filmilindil oli võimalik infot saada igale küsimusele. Selgitusi jagasid Kanada punases politseikostüümis korraldustoimkonna liikmed.

•• “Vancouver on oodanud neid mänge kaua. Kui palju kordi oleme valikusõelast pudenenud. Nüüd, kui lõpuks selle õiguse saime, tahame teha kõigi aegade ilusaimad mängud,” rääkis rõõmsameelne Kathy, üks Vancouveri tutvustajatest.

•• Ja et järgnevatel aastatel Vancouverit ei unustataks, selleks pakuti võimalust osta Kanada olümpiavõistkonna riideid ja muud nägusat sümboolikat. Uhke palkmaja lõhnas ehtkanadalikult – vaigust. Tuletades meelde, kus toimub järgmine olümpia.

Eesti Päevaleht

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Tiritamm03 Mar 2006 10:30
Artikel ja teie Mati Pungase komentaar oli mulle avastuseks. Aitäh selle eest.

Ent uudishimu pärast sooviks lisa seletust teie märkusele, "et muistne Kbaade tuleks tagastada Tsherkessia rahvusele ning Eesti asunikel tuleks viisakalt tagasi pöörduda armsale Eestimaale! Why not?" Noh, ehk sellepärast et eesti keel on alal ammu ununenud ja nõnda oleks tühi käik. (Jäägu mainimata et niisugune hiigel kohtade vahetamine sünniks ainult sunniviisil ja suure kahjuga.)
Mati Pungas03 Mar 2006 06:15
Väike täpsustus Eesti asundusest

Musta mere Sotshi piirkonnas Adleri lähedusest läheb mägedesse mitmekümne kilomeetripikkune maantee, - kus asuvad Punane Lageda ja Esto-Sadok ; sinna rändasid välja Vene tsaarivõimude loal hinnanguliselt 120 aastat tagasi Eesti asunikud.
Jah, nii see lugu oli; - kuid see on pool tõde!

Kes elasid seal enne???
Küsimus lugejale, ...sest selline "paradiis" ei saanud olla olnud asustamata!

Ja nüüd vastan, kuna arvatavasti ka minu hea tuttav hr Ants Paju seda hästi ei tea.

- Punane Lageda asukohas elas pikki aastasadasid enne Eesti asunikke hoopis teine rahvus ja piirkonnal oli ka põline "oma nimi" - Kbaade!
Kbaade oli kuulsa Kaukaasia mägirahva -tsherkesside keskus-pealinn , milline hävitati Vene tsaariarmee poolt 1860-ndatel aastatel Vene kantsler Aleksandr Gortshakovi näpunäidetel. Samuti hävitati rahvas ning jäänused asustati ümber ees-Kaukaasiasse ning Türgisse.
- Kbaade nimetati ümber - Romanovsk, - kuid jäi aastakümneteks unustusse Venes; - kuni selle piirkonna uuesti "avastasid" kreeka kolonistid ning Eesti asunikud Tsaari-Vene loal, sest vallutatud mägipiirkonda Kbaade`sse taheti asustada Vene Impeeriumile "lojaalseid uusi elanikke", s.o. põhjast tulnud eestlasi ning rannikult tulnud kreeklasi!

Seega Eesti asunikud "avastasid" ning asustasid hävitatud mägirahva põlise elukoha paarkümmend aastat hiljem s.o. 1880-ndatel ning jäid elama mägilaste-tsherkesside verega väetatud maa-alal Kbaade`s , - millise omakorda eestlased tõlkisid mugandusena tsherkessi keelest ja nimetasid ümber - Punane Lageda.

Arvan, et muistne Kbaade tuleks tagastada Tsherkessia rahvusele ning Eesti asunikel tuleks viisakalt tagasi pöörduda armsale Eestimaale! Why not?

Tsaari-Venemaa käitus nagu ikka - "reegli" järgi - Jaga ja Valitse!

Lugupidamisega
Mati Pungas, analüütik, Tallinn
2. märts 2006.aastal

P.S. Olen ise Punasel Lagedal matkanud 1970-ndatel aastatel ning põhjalikult piirkonna ajalugu uurinud...

Loe kõiki kommentaare (2)

Kuumad uudised