Keset Torino olümpiamöllu ei unustanud endast märku anda ka järgmiste talimängude korraldaja Vancouver ja ülejärgmiste mängude kandidaadid.
Teistest silmanähtavalt jõulisemalt tutvustasid end 2014. aasta võimalike olümpialinnadena Almatõ ja Sotši. Kui neist viimane peaks saama talimängude korraldajaks, jõuavad olümpiavõistlused eestlaste kunagisele väljarände alale Punasele Lagedale ning mitu spordiala viiakse läbi Esto Sadokis. Eesti aias, kus kirjanik Anton Hansen Tammsaare peaaegu sajand tagasi tervist käis parandamas ja kus praegugi eestlaste järeltulijad elavad. Tänavu 27. augustil täitub 120 aastat eestlaste asumisest Punasele Lagedale.
Tammsaare radadel
Esto Sadok on võistluspaigaks mõeldud bobisõitjatele, kelgutajatele, skeletonisõitjatele ja isegi suusahüppajatele. Nagu ütles Punase Lageda eestluse loo talletaja ja uurija Ants Paju, asub kavandatav võistluspaik 800 meetri kaugusel Tammsaare majamuuseumist. Kohast, kus kirjanik kunagi elas.
“Muuseumi juures asuv maa on nüüdseks ka meile kinnistatud. On toimunud juba arutelud teemal, et rajada sinna lähiaastatel Eesti keskus. Kui olümpia teoks saaks, võiks öelda, et mängud toimuvad meie koduõuel.”
Paju sõnul elab praegu Sotši ümbruse aladel umbes sada eestlaste järeltulijat.
Sotši talimängude korral toimuksid kõik lund ja renne nõudvad alad Punase Lageda piirkonnas. Olümpialinnas endas toimuksid ainult jää- ja uisualad. Nagu nüüd Torinoski. Mängude süda jääks Mustast merest 10 km kaugusele.
Venemaa olümpiakomitee, kes Sotši taotlust toetab, võrdleb linna Prantsusmaa kuurordi Nizzaga, mis on eelkõige suvituskeskus, kuid pakub samas lähedal võimalusi ka talispordiks.
Transpordiga probleeme polevat, sest kesklinnast 45 km kaugusele jäävate võistluspaikadeni lubatakse ehitada tunnel koos kaherealise kiirteega, kus võimalik sõita kiirusega 120 km/h. Nii tundub, et venelased suudavad vajadusel kõik kitsaskohad lahendada.
Venelaste eneseusk ei näi võiduvõimaluste suhtes siiski eriti kõrge olevat. Põhjuseks tuuakse eelkõige Sotši vähene tuntus spordikeskusena, sest Torinot teatakse vähemalt jalgpalli järgi. Olgugi, et Sotšit esindavad kampaanias nii Venemaa olümpiakomitee president Leonid Tjagatšov kui ka spordiminister Vjatšeslav Fetissov.
Smirre reklaamib Almatõd
Kui Austria kandidaat Salzburg andis Torinos märku väga tagasihoidlikult, siis kõige jõulisemalt tutvustas end Kasahstani suurlinn Almatõ. Kandidaatlinna reklaamiüritusel jagas selgitusi maa kuulsaim sportlane, hiljutine suusakuningas Vladimir Smirnov.
“Almatõ on suurepärane koht talimängude korraldamiseks. Seni on seda kohta tuntud rohkem Medeo kiiruisuraja järgi, kuid ka teised võistluspaigad on parimal tasemel,” rääkis Smirre.
Tema sõnul on võimalik kõik võistluspaigad rajada 30 km raadiuses, mida korralduskomitee peab oluliseks plussiks. Korraldustoimkonnal oli juba nüüd ette valmistatud täiuslik inforaamat, mis andis põhjaliku ülevaate kõikidest võistluspaikadest, transpordiskeemidest ja hotellidest.
Murdmaasuusatamine toimuks Soldatskoje Valley’is, mis asub peaaegu 1500 m kõrgusel merepinnast. Kiiruisutamise areenina pakutakse Medeot, kuigi kasahhid pole senimaani tahtnud ilusat spordirajatist katuse alla viia. Olümpia eel tuleb neil valida: kas ohverdada ilus vaade Medeole või ehitada linna uus hall.
Vancouver tahab teha ilusaimad mängud
•• Maailma kaunemaid linnu Vancouver tutvustas suures kahekorruselises palkmajas nelja aasta pärast toimuvaid mänge.
•• Lisaks infomaterjalile paberil ja filmilindil oli võimalik infot saada igale küsimusele. Selgitusi jagasid Kanada punases politseikostüümis korraldustoimkonna liikmed.
•• “Vancouver on oodanud neid mänge kaua. Kui palju kordi oleme valikusõelast pudenenud. Nüüd, kui lõpuks selle õiguse saime, tahame teha kõigi aegade ilusaimad mängud,” rääkis rõõmsameelne Kathy, üks Vancouveri tutvustajatest.
•• Ja et järgnevatel aastatel Vancouverit ei unustataks, selleks pakuti võimalust osta Kanada olümpiavõistkonna riideid ja muud nägusat sümboolikat. Uhke palkmaja lõhnas ehtkanadalikult – vaigust. Tuletades meelde, kus toimub järgmine olümpia.
Eesti Päevaleht