Kalurite hinnangul peaks tamm valmima juba tuleval kevadel, et takistada järve kuivamist.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi sõnul oleks nii kiire otsuse tegemine ennatlik, sest pole teada, kuidas tamm mõjutab keskkonda. Tema sõnul tuleb kõigepealt läbi viia keskkonnamõjude hindamine, millega kaasneb ka avalikustamise protsess. Selleks kõigeks kulub vähemalt aasta.
«Tammi rajamine mõjutab kogu järve seisundit. Järve veetaseme muutmine tähendab miljonite kantmeetrite vee kinnihoidmist ning see võib mõjutada allpool voolu olevaid elukooslusi ja kalakudepaikasid. Me ei saa jälgida ainult Võrtsjärve ökosüsteemi üksinda, arvestada tuleb ka Emajõge. Kui ühes kohas teha muutusi, omab see mõju tervele vesikonnale,» rääkis Tamberg.
Tambergi sõnul on Alam-Pedja looduskaitseala teatanud oma vastuseisust tammi rajamisele, sest Suur-Emajõe veetase võib oluliselt langeda. Ka võivad vastu olla maaomanikud.
Tammi rajamisest on huvitatud Võrtsjärve kalurid, kelle hinnangul jääb kala järves aasta-aastalt vähemaks. Kuivadel suvedel langeb veetase ning koos sellega ka hapnikusisaldus järves ning kalade kudealad jäävad kuivaks. Kui ka sügisel veetase oluliselt ei suurene, võib järv talvel nii kinni jäätuda, et paljud kalad surevad hapnikupuudusesse.