Nõukogude Liidu diktaatori Stalini poolt korraldatud massirepressioonide aastatel 1937-38 hukati ja maeti Levašovo küla lähedal metsatukas suure plangu taga NKVD poolt kokku 46.711 inimest, nende hulgas ligi 1000 süütut eestlast.
Aho Rebas mälestustseremoonial kõnelemas.
Venemaal on sarnaseid kohti palju, aga Levašovo on erand selle poolest, et see on avatud ja et seal korraldatakse igal aastal oktoobri viimasel laupäeval ametlikke mälestustseremooniad.
Viimased 11 aastat on ka eestlased Peterburist ja Eestist korraldanud ühise mälestusürituse Levašovos, kuhu bussireise Eestist korraldab ja toetab Rahvuskaaslaste programmi nõukogu.
Laupäeval, 30. oktoobril kogunes eestlaste mälestuskivi ümber Levašovos sadakond hukatute sugulast ja nende sõpra. Tseremooniat alustati Eesti hümni laulmisega. Päevakohase palvuse pidas Eesti Kaitseväe peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik ja muusikalises osas esines Peterburi eesti laulukoor. Sõnavõttudega esinesid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, koorijuht Viktoria Jagomägi, hukatu poeg Richard Otstavel, Venemaa eestlaste nimel Külli Sulg, ajalooprofessor Aadu Must, EV peakonsul Tiina Maiberg, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Aho Rebas ja välisministeeriumi nõunik Jüri Trei. Teadustajaks ja korraldajaks oli giid Boris Gorbunov.
Sõnavõtud olid võrdlemisi sarnased. Aho Rebas ütles järgmist: „Põhjus, miks me igal aastal siia tuleme ja miks Eesti Vabariik selle ürituse läbiviimist toetab, on kohutav. Siin Levašovos tapetud ja maetud süütute inimeste arv on mõistmatult suur. Paljud olid meie rahvuskaaslased ja sugulased.
Olgu Levašovo sünge minevik maailmale hoiatuseks selle eest, kui madalale võib diktatuuris langeda süütute inimväärtus ja rõhujate inimväärikus. On tähtis tulla siia ja siin toimepandud kuritegudest maailma informeerida.“
Hukatute omaksed Eestist külastasid nädalalõpu jooksul ka taastamisel olevat Peterburi eestlaste ajaloolist keskust Jaani kirikut, Eesti Vabariigi peakonsulaati, Lydia Koidula elukohta Kroonlinnas ja Kaasani kirikut.