Agentuur põhjendab oma teates, et vaatleb Eestit kui konsensuslikult juhitud riiki, mis on majanduslikult paindlik, läbipaistva ja produktiivse avaliku sektoriga ning tugeva kasvupotentsiaaliga.
Eesti tõestas oma pühendumust konservatiivsele rahanduspoliitikale 2008. ja 2010. aasta vahel, kirjutatakse teates. Selles kiidetakse, et vaatamata sügavale majanduslangusele ei ületanud riigi eelarvedefitsiit kolme protsenti SKT-st, kuna valitsus toimis kiiresti, tõstes käibemaksu ning langetades avaliku sektori palku.
Agentuuri analüüsi kohaselt panustab eksport riigi majanduskasvu tõenäoliselt üks või kaks protsenti. Järgnevate aastate suurimaks SKT kasvu mõjuteguriks nimetatakse aga välisinvesteeringute suurenemist.
«Suurim materiaalne risk Eesti keskpikale kasvupotentsiaalile on põhiliste kaubanduspartnerite, eriti Soome ja Rootsi majanduste tõsine aeglustumine,» nenditakse siiski.