1944. aastal määras Nõukogude Liidu juhtkond oma kommunistliku koloonia Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) piiriks joone, mis jookseb ülal mööda Narva jõge ja all poolitab Setumaad. Novembris 1988 kuulutas kohalik verhovnõi sovet (Ülemnõukogu) mainitud piiri sees oleva koloonia suveräänseks. Mais 1990 kuulutas Ülemnõukogu nimetuse “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” kehtetuks ja asendas igal pool nimetusega “Eesti Vabariik”. Nii näiteks nimetati ENSV Ülemnõukogu ümber Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Juriidiliselt oli tegu absurdiga, Eesti Vabariiki okupeeriva N Liidu osariigil puudus igasugune seaduslik õigus kasutada Eesti Vabariigi nime, lippu ja vappi. Märtsis 1991 korraldas Ülemnõukogu referendumi, mille põhjal Eesti NSV elanikud kiitsid heaks iseseisvuse. Sama aasta augustis kuulutaski Ülemnõukogu iseseisvuse välja. Juunis 1992 asendas Ülemnõukogu järgmise referendumi abil ENSV 1977. aasta põhiseaduse uuega ja nimetas seeläbi ka enese järglase ümber Riigikoguks. Juulis 1994 sõlmis iseseisvunud riik N Liidu järglase Venemaaga lepinguid. Neis ei määratletud okupantidena isegi otseseid okupatsiooni teostajaid, vaid vastupidi, N Liidu erusõjaväelastel lubati turvaliselt siia edasi jääda; okupatsiooni tööriista Eesti NSV suhtes nad ju polnudki okupandid.

Rahvusvahelise õiguse üks põhiprintsiipe kõlab Ex injuria jus non oritur ehk ebaõiglusest ei saa sündida õigust. Kurjategija ei saa moonduda ohvriks, konkreetsel juhul ei saanud okupant mitte kuidagi taastada 1918. aastal loodud Eesti Vabariiki. Ajaloolisest ülevaatest nähtub, et aastail 1988–1994 toimus N Liidu osariigi Eesti NSV ümbertegemine iseseisvuse tingimustele vastavaks riiklikuks moodustiseks.

Eesti Vabariik on endiselt taastamata.

http://www.eestivabariik.org/

Kuni aastani 1998 nimetati 20. augusti põlastavald - Edgaripäevaks.