Südamlikke meenutusi Ants Vommi mälestuskokkutulekult
Kultuur | 11 Sep 2003  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Hiljuti lahkunud kunstnik ja luuletaja Ants Vomm jättis oma jälje paljude inimeste, nii lähedaste ja sõprade kui ka temaga vaid põgusalt või ainult loomingu läbi kokkupuutunute hinge. Seda kinnitas 6. septembril Eesti Maja kristallsaali kokkutulnud rahvahulk — üle 60 inimese — ja mitmed südamlikud sõnavõtud, millest jäi kõlama Ants Vommi eriline armastus oma perekonna ja kodumaa vastu ning tema õrn loojanatuur.

Mälestuskoosviibimise avas lahkunu õde Mai Järve, kes oli kogu ürituse teadustaja rollis. Seejärel andis ta sõna oma pojale Indrekule, kes ütles söögipalve. Nagu mainis M. Järve, oli Indrekul Antsu elus viimasel aastal küllaltki märkimisväärne roll — Indrek oma perega elas kaks aastat Hiinas, saabudes tagasi tänavu juunis ning oma kirjadega kaugelt julgustas ja ergutas ta igati onu elutahet raske haiguse ajal.

Järgnevalt astus ette kunstnik Aarne Vahtra, kes luges kaks A. Vommi luuletust — „Rahvuslus“ ja „Sõbrale kodumaal“. Luuletuste lugemisega jätkas Mai Järve — Antsu suurt kiindumust oma emasse Benita Vommi väljendas südamesseminev luuletus „Emale“, kus on järgmised read: „Ma läinuks Sinuga siis kasvõi Külma Itta,/ et ainult olla Sulle võõrsil toeks./ On tundeid, mis ei mahu kirjaritta,/ kui võõras ussina su hinge poeb.“

Teine luuletus „Võõra taeva all“ ütleb üsna selgelt, kuidas luuletaja end tundis: „Ehk leidub teisigi kui mina?/ Ehk ütleks keegi minulegi sina —/ ent teisi katab tundmatuse lina/ ja minu üle võõra taeva sina.“ Selle luuletuse oli Ants kirjutanud väga noores eas Venezuelas elades ja hiljem sai see tema isa August Vommi lemmikluuletuseks, kui Eestisse jäänud isal tekkis 1967.a. võimalus Kanadas perekonda külastada.

Aago Rääts esitas flöödil ööbiku meloodia, mis oli lahkunule olnud väga südamelähedane. Muusikalise ettekandega jätkas Andres Raudsepp, esitades kaks laulu end kitarril saates.

Kunstnik Rutt Tulving, Ants Vommi eluaegne tuttav, alustas ajast, kui nende mõlemi emad neid alles ootasid, seejärel meenutas nende ühist lapsepõlve ja õppimist Tallinnas Prantsuse Lütseumis ning rõhutas Antsu erilist armastust Eesti vastu.

Mare Tiido esitles oma kaasatoodud, A. Vommi aastaid tagasi loodud kahedimensioonilist maali, mille ta oli kunagi tema fantaasianäituselt ostnud ja milles peegeldus kunstniku siiras maailmanägemus.

Mai Järve tutvustas Kanada üht tuntumat kunstikriitikut, praegu 93-aastast Kay Kritzwiserit, kes on töötanud aastaid Globe & Mail'i juures ja kirjutanud mitmel korral Ants Vommist. K. Kritzwiser, EKKT auliige, kes ka sõna võttis, on väga heas kontaktis eesti kunstnikkonnaga ning ta on külastanud 1989.a. ka Eestit, viibides Rutt Tulvingu korraldatud Open Studio näitusel Kadrioru lossis koos mitmete Kanada kunstnikega.

Seda südamlikku mälestuskoosviibimist ilmestas muusikaga klaverikunstnik Rick Maltese, kes oli tulnud Mare Tiido kutsel. Rikkaliku laua eest hoolitses Tiia's Kitchen. Seintel oli näiteid A. Vommi loomingust, laudadel tema eluteed illustreerivaid fotosid, samuti luulekogusid, mida iga soovija võis endale mälestuseks kaasa võtta.

8. septembri Toronto Star avaldas Ants Vommi In Memoriam'i, kus autor Steve Kravitz kirjeldab lahkunu elukäiku ja elutööd ning rõhutab tema eriliselt suurt pühendumust kunstile.


 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kultuur
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus