Südantsoojendav isamaaline aktus Toronto Eesti Majas
Eestlased Kanadas | 03 Dec 2004 | Ervin AleveEWR
Eesti Vabadussõda korraga kahe vaenlase vastu pole vajunud unustuse hõlma, kuigi teadaolevalt on elavate kirjas veel ainult kaks-kolm üle saja aasta vanust veterani. Noorem põlvkond jätkab vanaisade poolt 86 aastat tagasi peetud lahingute meenutamist. Tänavu toimus Vabadussõja alguse aastapäeva tähistamine Torontos pühapäeval, 28. novembril Eesti Maja suures saalis.
Sujuvalt läbiviidud kontsert-aktus, millele järgnes lõunaeine, oli korraldatud Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas egiidi all. Aupatroonideks olid EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask. Teadustajaks EVLK ja ÜEVK sekretär ksv. Guido Toming. Avamäng „Kalevite kants“ (P. Veebel) ja hilisem meeleolumuusika oli Enno Õunapuu poolt.
Avasõnas tõstis EVLK ja ÜEVK esimees ksv. Ülo Tamre üles korduvalt esitatud küsimuse: kas ei oleks õigem tähistada Vabadussõja alguse asemel selle lõppu, ja vastas ise: ilma Vabadussõjata poleks olnud seda tohutut jõudu, mis viis rahva läbi veriste lahingute iseseisva riigini. Ta tutvustas nimeliselt kohalolevaid Toronto lähistel Kanada sõjaväebaasis keeleõppel viibivaid Eesti Kaitsejõudude ohvitsere, ja nimetas teist 80 aastat tagasi toimunud sündmust, mis on puudutanud meie elu iseseisvas riigis. See oli 1. detsembril 1924, kui ööpimeduse varjus tungiti kallale noorele vabariigile. Kommunistide mässukatse suruti maha samal päeval 21 mehe elu hinnaga.
Viimasel aastal Torontos tuntuks saanud laulugrupp „Relvavennad“ ksv. August Tuvikese juhtimisel akordionil esitas kolm laulu: „Meil merivood on vabad“, „Kuldne õhtupäike“ ja „Isamaa hiilgava pinnalta“ ning langenute mälestuseks „Laul langenud kangelastele“ (K.E. Sööt, Juhan Aavik). Mälestuspalve pidas EV Kaitseväe Lahingukooli kaplan n.-ltn. Arvo Orav, kes hiljem enne lõunaeinet ütles ka söögipalve.
Aktuse kõnelejaks, keda tutvustas EVLK abiesimees ksv Ülo Isberg, oli kutsutud Eesti Kaitseliidu kooli ülem major Eduard Nikkari. Major E. Nikkari kõneles kahel teemal, mõlemad puudutavad eesti noorsugu ja pälvivad seetõttu suurt tähelepanu ka Välis-Eestis.
Kõneleja on Kaitseliidu kooli ülema kohustuste täitmise kõrval ka riigikaitse õpetaja koolides. Praegu teeb ta seda Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, varem Tallinna 21. Keskkoolis.
Kõne teema oli „Riigikaitseõpetus koolides ja isamaaline kasvatus“. Õppeaine on valikuline, st. kool otsutab selle õppekavva võtmise. Praegu õpetatakse seda ainet 75 koolis, aasta varem 60-s koolis. See näitab vajaduse tõusu.
Major E. Nikkari andis ülevaate riigikaitse õpetamisest koolides ennesõjaaegses Eestis. Riiklikul tasandil hakati seda tegema 1928.a. Olid erineva pikkusega kursused erinevatele koolidele. Esimene riigikaitse õpik kesk- ja kutsekoolidele ilmus 1933.a. 2003.a. järgnes sellele uus õpik nimega „Riigikaitse“, mis jagatakse tasuta koolidele, mille õppekavas on riigikaitseõpetus.
Mitte kõik riigikaitse õpetajad koolides pole elukutselised sõjaväelased. On ka teisi, näiteks kehalise kasvatuse õpetajad. Programmi eesmärgiks on teadmiste ja praktiliste oskuste andmine riigikaitseks. Eesti Vabariigi kaitsepoliitika eesmärk ja põhisuunad, kaitseväe ülesanded ja struktuur. Püütakse arendada igale kodanikule vajalikke isiklikke omadusi: vastutustunnet, distsipliini, püsivust ja täpsust. Kursuse lõpetamisel peab õpilane tundma kaitseväes kasutusel olevat kergrelvastust.
Küsitlused õpilaste ja lastevanemate hulgas on näidanud, et riigikaitse õpetajatena koolides eelistatakse sõjaväelasi. Lapsevanemad leiavad, et õppeaine peaks olema kohustuslik.
Üle minnes teisele teemale, mis oli Kaitseliidu kooli tutvustamine, andis major E. Nikkari ülevaate selle suhteliselt noore õppeasutuse (asutatud 2001) tegevusest praeguses asukohas Raplamaal Alu mõisas. Kooli personali kuulub 5 ohvitseri, 2 allohvitseri ja 7 tsiviilteenistujat. Kursused toimuvad paljudel aladel, näiteks taktikaõpe, juhtimis- ja pedagoogikaõpe, tsiviil-militaarne koostöö, rahvusvahelised seminarid. Eelmisel aastal võttis kursustest osa 418 isikut. Kooli kasutavad oma juhtide väljaõppeks ka Kaitseliidu allorganisatsioonid: Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Koolil on tihe koostöö välisriikide samasuunaliste õppeasutustega.
Aktusekõnele järgnes muusikaline programm. Ksv. Andres Raudsepp laulis Asta Ballstadti klaverisaatel kolm laulu: „Lauliku omaksed“ (E. Wöhrmann/C. Kreek), „Meie saatus“ (A.J. Leinjärv/Jüri Mandre) ja „Sarve hääl“ (A. de Vigny, e. keelde A.R./A. Flegier).
EVLK laekur ksv. John Reinoja deklameeris mehiselt Henrik Visnapuu luuletuse „Idaruum“, millele järgnes kohe „Relvavendade“ teistkordne esinemine. Seekord lauldi sõdurilaule.
Suuliselt tervitas praegu Kanadas viibiv EV Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem kol. Ants Kiviselg ja EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat. Mõlemad märkisid oma tervitustes praegu maailma silmade all lahti rulluvaid poliitilisi sündmusi Ukrainas, millel võib olla tähendusrikas tagajärg Ida-Euroopas. Kirjaliku tervituse oli saatnud Kanada eestlastele EV president Arnold Rüütel ja Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Aktuse käigus toimus ka kingituste vahetamisi.
Kavas oli ka erakorraline sündmus. Nimelt olid kaks Toronto eestlast Markus Alliksaar ja Peeter Leppik lõpetanud Eestis toimunud ohvitseride ettevalmistuskursused ning ülendatud EV presidendi käskkirjaga lipnikeks, mis on ohvitseri esimene auaste. Auastme tunnused andis aktusel üle EV Kaitseväe personaliosakonna ülem kol. Ants Kiviselg. Mõlemad mehed kandsid esmakordselt Eesti ohvitseri vormiriietust. Koosviibijad avaldasid tugeva aplausiga kiitust tublidele Kanada eestlastele.
Pärast ksv. John Reinoja lõpp- ja tänusõnu nimeliselt aktuse läbiviijaile kõlas Eesti Vabariigi hümn sadadest suudest.
Järgnes lõunaeine; tagapõhjamuusikat tegi E. Õunapuu. Ühislaule saatis ksv. A. Raudsepp kitarril.
Eestlased Kanadas
TRENDING
