First Synod
Estonian Evangelical Lutheran Church in America
USA Esimene Praostkond
Praost – Thomas Vaga – Dean
607 East 7th Street, LAKEWOOD, NJ 08701 Tel: 732-370-8317
22. septembril 2008
Sügisesel pööripäeval
Armsad praostkonna koguduste esimehed, õpetajad ja juhatused!
Soovin Teile rahu ja rõõmu Issandas Jeesuses Kristuses!
Kirjutan Teile vastuseks meie E.E.L.K. Konsistooriumi ja Peapiiskopi saadetud kirjadele, milledel pole kuupäeva märgitud, aga millede ümbrikul on 27. augusti 2008 postitempel, mis tähendab, et need kirjad saabusid teile kas augusti viimasel päeval või septembri esimestel. Vabandan oma kirja saatmise hilinemist. Ma olin augusti lõpust kuni septembri keskpaigani puhkusel.
Esiteks puudutan peapiiskopi poolt välja kuulutatud hääletussedelite tagastamise sundnormi ja sellest tuletatud hääletusest mitte osa võtnud koguduste hääleõiguse tühistamist ja sellega Kirikukogust välja lugemist.
Selline sundnorm (tehtud Põhimääruste (PM) Peatükk 8 – mitte paragrahv, nagu kirjas on nimetatud – Paragrahv 43 alusel) on lubamatu, sest see nõuab Põhimääruste muutmist, ilma et 2/3 Kirikukogu üldarvust pooldavad seda. Põhimääruste muutmise otsuse läbiviimiseks on vaja “kaks kolmandikku kirikukogu liikmete üldarvust (!)” põhimääruste 7. Peatüki 33 paragrahvi seadluse alusel. Peapiiskopile ega Konsistooriumile pole antud põhimääruste muutmise õigust ilma Kirikukogu kahe kolmandiku nõusolekuta. Neil pole õigust välja kuulutada sundnorme, mis on seotud otsustega, mis muudavad kiriku kuuluvust ja valitsemist väljaspool põhimäärustes antud kirikuseadlusi ja norme. Peapiiskopi-konsistooriumi sundnorm loeb kogudused, kes ei hääleta ühel või teisel põhjusel Kirikukogust välja.
Kirjas, mis algab “Saadame selle kirja...” esineb ebatäpsusi ja selgitust nõudvaid määrusi.
“Kuna hääletamissedelid võetakse kõik korraga lahti mõned päevad pärast 15. Nov.2008, loevad need hääletussedelid, mis kannavad 15. nov. 2008 postitemplit.” Siin tekib küsimus, et kas teise kui 15. novembri 2008 postitempliga hääletussedeleid ei loeta ja kuulutatakse kehtetuks. See on tõsine küsimus peapiiskopi ja konsistooriumi põhimäärusest mööda mineva vastamise sundnormi välja kuulutamise valguses.
Peapiiskop ja konsistoorium ei võta arvesse, mida põhimääruste paragrahv 6-s peapiikopi piiskopi ametiga ümber vahetamine tähendab meie kirikule.
1. “Ühinemisel moodustatakse Välis Eesti Piiskopkond oma konsistooriumiga” kelle ülemkarjane on EELK (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eestis) peapiislop (Tallinnas, Toompeal). “E.E.L.K. (Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik, Eestist pagulusse tulnud ja nüüd Välis Eestisse paigutatud) peapiiskop asub EELK Välis Eesti piiskopkonda juhtima piiskopi ülesannetes.” Ühinemise puhul saab meie kirikust korraga midagi, mis siiamaani pole olemas olnud, s.o. piiskopkond, mis on alistatud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile.
2. Peapiiskopi ametiõigused on loetletud meie põhimääruste 2. Peatüki 6. Paragrahvis “Peapiiskop juhib kiriku kõrgeima vaimuliku juhina tervet kirikut, praostid, peapiiskopile alludes...” (6 peatükk, 24. paragrahv). Ka piiskop teenib meie põhimääruste alusel peapiiskoppi: “Piiskop allub otseselt peapiiskopile ning töötab viimaselt saadud tegevuse juhtnööride alusel” (6. peatükk, osa 1. paragrahv 1.). Ja peapiiskop, mitte piiskop, on konsistooriumi president, vt. PM 8. peatükk, 38. paragrahv. Piiskop on oma ameti poolest konsistooriumi presidendi asetäitja.
3. Nende ja teiste põhimääruste seadluste ja normide põhjal kaob Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik oma põhimääruste alusel iseseisva kirikuna kellel on enesekorraldamise ning omavalitsemise õigus. Sellele võimalikult osutab lause konsistooriumi kirjas: “Ühinemine on jätkuv protsess”.
Kellele saab meie koguduste varandus ja omand kuuluma?
Ülaltoodud informatsiooni põhjal võib tõdeda, et koguduste varanduste haldamine ja nende üle lõpliku otsuse tegemine on põhimääruste alusel konsistooriumi ja peapiiskopi, kui konsistooriumi presidendi käes. Kirjas osutatud 8. peatüki 41. paragrahvi seadlus 21 ütleb, et EELK varanduste järelvalve kuulub konsistooriumile (mitte kogudustele). Ja selle üle otsuste tegemine, võõrandamise (müümise ja pantimise, jne.) kirikukogule (PM 7. peatükk 34. paragrahv, seadlus 10).
Siiamaani pole meie kogudused neid seadlusi tunnud ega nendega arvestanud, peale mõne. kes on oma tegevuse lõpetanud. Ühinemise tulemusena läheb aga kõrgeim valitsuse instants Eestis olevale peapiiskopile ja peapiiskopi kantseleile ja kantslereile.
Meie soov on alati olnud Eestit ja Eestis olevat kirikut, kogudusi ja üksikisikuid abistada. Seda on tehtud läbi aasta kümnete okupatsiooni ja taasiseseisvuse aegadel. Meil ei ole administratiivset struktuuri vaja, et nii teha. Meie kogudused ja kirik on saatnud sadade tuhandete dollarite mõõdus toetusi Eestisse. Me tahame seda ilma muudatusteta edasi teha.
Praosti soovitused ja tuleviku nägemus.
Soovitan meie praostkonna, USA Esimene praostkond, koguduste juhatustel ja nõukogu liikmetel kirikute, E.E.L.K. (välismaal) ja EELK (Eestis), ühinemise küsimust arutada ja tõsiselt hinnata selle tagajärgi.
Kui aga ühinemine meie koguduste vastuseisust hoolimata toimub, on meie praostkonna ja ka Chicago praostkonna kogudustel ühiselt edasi toimida ja efektiivselt edasi elada, nagu oleme seda siiani teinud. Sellest võimalusest anname teada hiljem, kui see peaks aktuaalseks muutuma.
Apostel Paulus õpetas: Sest teie seas peab olema lahkõpetusi, et saaks ilmsiks, kes teie seas on püsivad katsumistes. 1. Korintlastele 11:19
Teie, Issanda teenistuses,
Thomas Vaga
praost