Sulev Vedler
sulev.vedler@ekspress.ee
Eesti kui e-riigi maine on löögi all, hoiatab Eesti Ekspressi juhtkirjas peatoimetaja Erik Moora.
http://ekspress.delfi.ee/lisal...
„E-Eesti on saanud kõva löögi. Maine osas kindlasti,“ teatab Facebookis Lauri Varik ERRist.
Pealkiri tänases Financial Timesis räägib eestlaste piinlikkuse tõttu punastest nägudest.
See kõik on tingitud Eesti ID-kaardi „teoreetilisest turvariskist“, mille avastamisest teavitasid eile rahvast peaminister Jüri Ratas, ettevõtlusminister Urve Palo, politseijuht Elmar Vaher ja Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Taimar Peterkop.
Nad rääkisid, et häda on ID-kaardi vigastes kiipides. Selliseid ID-kaarte on Eestis välja antud 750 000.
Peterkop lisas, et sarnaseid ohtlikke kiipe on globaalselt kasutusel enam kui miljard.
Lahutame sealt Eesti kiipide arvu ja selgub, et välismaal on üle 999 miljoni samasuguse ohuga kiibi.
Vaene välismaa! Kui juba Eesti maine on ohus, siis mida teeb välisriikide oma?
Seda enam, et märkimisväärne osa turvariskiga Eesti ID-kaartidest asub samuti välismaal, kuna neid jagati meie nn e-residentidele.
Need riskantsed kiibid pole Eesti toodang. Eesti riik tellib ID-kaardi teenust välisfirmalt, Hollandi ettevõttelt Gemalto.
Välismaalt on lähtunud ka suurem osa viimase aja küberrünnakutest. Lunavara viirus Petya ja kõik need muud hullud asjad…
Vaene välismaa! Kui juba Eesti maine on ohus, siis mida teeb välisriikide oma?
Tuntud anekdoot räägib, mida mõtlevad erinevate rahvaste esindajad elevanti nähes. Sakslane mõtleb, et issand kui palju vorsti siit saaks. Ameeriklane, et oi-oi, kui suur loom, siit saab üüratu koguse nahka. Eestlane aga mõtleb, et ei tea, mida see loom minust mõtleb.
Pole mõtet põdeda. Kaks aastat tagasi tunnistas meile ID-kaartide kiipe tootev Gemalto, et langes häkkerite rünnaku ohvriks. Ja mis siis?
Kõikides maades on digi- ja küberalal esinenud vastulööke. Ka sellised riigid nagu USA, Ühendkuningriik, Holland ja Prantsusmaa kannatavad küberünnakute ja IT-apsude tõttu. Kas nende kodanikud ei usalda enam e-teenuseid? Kas nende maine on selle tõttu drastiliselt kukkunud?
Muuseas, Eesti pole nagunii maailma parim e-riik. ÜRO vastavas aruandes (E-Government Development Index) saime viimati 13. koha. Enne seda olime 15. kohal ja enne toda 20. kohal.
Euroopa Liidu digivolinik, Eesti üle-eelmine peaminister Andrus Ansip rääkis eile seoses Eesti ID-kaardiga mitmest varasemast turvaaugust, mis tema valitsemiseajal kinni lapiti. Küll tehakse ka seekord asjad korda.
Eesti on vaid üks kord esinenud ülemaailmse IT-ala luuserina. See juhtus aprillis 2007, kui Pronksöö järel vajus mitmetes riigiasutustes e-võimekus kokku. Kuid sellegi kaotuse oskas Eesti oma võiduks pöörata, esitledes end maailma esimese kübersõja ohvrina ning tehes ettepaneku luua Tallinna NATO küberkaitsekeskus.
Huvitav, millise sõnumiga esineb Eesti homsel Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel, kus teemaks on just küberturvalisus?
