www.DELFI.ee
Raivo Järvi 23.XII 1954 - 17.VI 2012
Foto: Ilmar Saabas
Täna hommikul suri pärast rasket haigust 57-aastasena riigikogu liige, kunstnik ja saatejuht Raivo Järvi.
Raivo Järvi sündis 1954. aasta 23. detsembril Pärnus. Ta lõpetas Tallinna 46. keskkooli 1973. aastal ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal, kirjutas ERRi uudisteportaal.
Kunstnikuna on Järvi illustreerinud raamatuid, millest tuntumad on olnud lastele mõeldud teosed. Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu. Samuti on Järvi töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis, Kanal 2-s ja Kuku Raadios. Paljud kasvasid üles koos Järvi juhitud saadetega "Kõige suurem sõber" ja "Onu Raivo jutupliiats".
Alates 1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 2002. aastal sai temast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X ja XI riigikogu liige. Riigikogu juhatuse otsusega sai Järvi XII riigikogu liikmeks alates 2011. aasta 6. aprillist välisminister Urmas Paeti asendusliikmena.
Raivo Järvit jäävad leinama abikaasa Tatjana Järvi ja täisealine poeg eelmisest abielust.
Suri armastatud kunstnik ja riigikogu liige Raivo Järvi (1)
In Memoriam | 17 Jun 2012 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Raivol oli ka terve rida sõpru Kanadas, kes teda õppisid tundma kui ta käis oma kadunud onu Eik Järvit külastamas alates '80date lõppul. Me tundsime teda lõbusa külalisena, ainult umbkaudselt aimasime tema kuulsust kodumaal.
See lõppes mul kuskil '90date keskel kui me käisime kord Toronto linna peal koos -- siis olid juba rohkem "kodueestlasi" sealt leida ja ma ikka mäletan kuidas inimeste silmad läksid suureks ja suud pabinasse kui nad tulid kuskilt Toronto Eesti Maja keldri nurga ümbert ja ootamatult kohtasid oma Onu Raivoga. See oli puhtsüdamlikult armuline lugupidamine, muud midagi.
Tänase täiesti ootamatud kurvad uudised joonistavad tumeda leinapilve üle ilusa päikepaistelist päeva.
See lõppes mul kuskil '90date keskel kui me käisime kord Toronto linna peal koos -- siis olid juba rohkem "kodueestlasi" sealt leida ja ma ikka mäletan kuidas inimeste silmad läksid suureks ja suud pabinasse kui nad tulid kuskilt Toronto Eesti Maja keldri nurga ümbert ja ootamatult kohtasid oma Onu Raivoga. See oli puhtsüdamlikult armuline lugupidamine, muud midagi.
Tänase täiesti ootamatud kurvad uudised joonistavad tumeda leinapilve üle ilusa päikepaistelist päeva.
In Memoriam
TRENDING