Teisipäeval suri endine poliitik ja Eesti taasiseseisvumise protsessis olulist rolli mänginud Vaino Väljas. Vaino Väljas oli 92 aastat vana.

Väljase lähedastele avaldas kaastunnet muuhulgas ka president Alar Karis.

"Südamlik kaastunne Vaino Väljase lähedastele ja sõpradele. Koju naasnud hiidlase diplomaatiline julgus laulva revolutsiooni ajal – näiteks 1988. aasta suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine – aitas laduda kive Eesti iseseisvuse taastamisse, mille poolt ta isegi ülemnõukogu liikmena 20. augustil 1991 hääletas. Kahjuks jääb Vaino Väljast iseloomustama ka "Suure vaikija" nimi, kuigi ta võinuks paljutki meenutada, mis avanuks meie lähiajaloo olulisi lehekülgi," kirjutas president Karis.

Vaino Väljas sündis 28. märtsil 1931. aastal Hiiumaal.

Aastatel 1980–1986 töötas Väljas NSV Liidu suursaadikuna Venezuelas ja aastatel 1986–1988 suursaadikuna Nicaraguas.

Väljas juhtis aastatel 1988–1990 Eestimaa Kommunistliku Parteid pärast seda, kui endine venemeelne EKP peasekretär Karl Vaino Moskvasse tagasi kutsuti. EKP KK esimese sekretärina juhtis Väljas 1988. aastal Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist.

Pärast EKP lõhenemist juhtis Väljas aastatel 1990–1992 selle eestimeelset tiiba, 1992–1995 oli ta Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees.

Eestlased Eestis

TRENDING