Hellar Grabbi 2004. aastal.
Autor/allikas: Peeter Langovits/Postimees/Eesti Meedia/Scanpix
Laupäeval suri eesti kirjanduskriitik, toimetaja, kirjastaja ja ajakirjanik Hellar Grabbi.
Hellar Grabbi sündis 1929. aasta 22. septembril Tallinnas.
Suure põgenemise lainega põgenes Grabbi 1944. aasta septembris Saksamaale ja asus 1949. aastal elama USA-sse. Grabbi osales aastatel 1955-1964 ajakirja Vaba Eesti toimetamisel ja töötas aastatel 1959-1967 Kongressi Raamatukogus, esimesed aastad Vaba Euroopa Komitee projekti raames.
Grabbi toimetas-kirjastas ajakirja Mana aastatel 1965-1999 ja tutvustas eesti kirjandust ajakirjas Books Abroad/World Literature Today.
Hellar Grabbi oli 1968. aastal Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (AABS) asutajaliige. Ta esines sageli Vabadusraadio – Raadio Vaba Euroopa (RFE-RL) eestikeelsetes saadetes, varjudes seal aastatel 1975-1989 poliitika või spordi puhul Kalju Põdra, kirjandust käsitledes Toomas Ranna nime taha.
Grabbi toimetas ja andis välja kümmekond raamatut, muuseas Betti Alveri, Ilmar Mikiveri, Urve Karuksi, Peeter Ilusa, Felix Oinase, Jaan Krossi jt sulest ilmunuid. Tema toimetatud on ka Andres Küngi raamat "A Dream of Freedom".
Hellar Grabbi juhtis aastatel 1991-1992 Arnold Rüütli Välis-Eesti nõunike rühma Põhja-Ameerikas ja tegutses 1992. aastal valimisliidu Eesti Kodanik juures, oli viimasest väljakasvanud rühmituse Eesti Kodanike Liit ja hiljem ka Parem Eesti üks rajajaid.
Hellar Grabbi on avaldanud püsiväärtuslikku esseistikat raamatuis "Vabal häälel: mõtteid kahesajast eesti raamatust" (1997), "Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust" (1999) ja "Eestlaste maa" (sarjas "Eesti mõttelugu" 2004).
Ta on toimetanud koguteose "Vaba Eesti tähistel" (2000). Aastast 2002 on Grabbi avaldanud peatükke oma mälestustest Eesti ajakirjanduses; 2008. aastal ilmus esimene mälestusteraamat "Vabariigi laps".