www.DELFI.ee Täna hommikul suri 89-aastaselt maailmakuulus Rootsi filmirežissöör Ingmar Bergman.
Ingmar Bergman suri 89 aastaselt oma kodumajas Fårö saarel, teatas ta tütar Eva. Ta surm oli rahulik, ütles tütar.
Bergman oli Rootsi tuntuim filmirežissöör. Ta sündis 1918. aastal Uppsalas luterliku vaimuliku pojana. Bergman huvitus teatrist ja kinost juba lapse- ja noorpõlves ning lahkus Stockholmi ülikoolist kirjanduse- ja kunstiõpinguid lõpetamata.
1944. aastal sai temast Helsingborgi linnateatri juht. Samal aastal jõudis Alf Sjobergi lavastuses linale ta esimene stsenaarium Raev.
1946. aastal tegi Bergman režissööridebüüdi filmiga Kriis. Ta esimeseks rahvusvahelist tähelepanu pälvinud filmiks sai 1953. aastal valminud Suvi Monikaga.
Oma režissöörikarjääri jooksul jõudis ta lavastada üle 40 filmi. Ta on saanud kolmel korral parima võõrkeelse filmi Oscari.
Bergmani kuulsaimate teoste hulka kuuluvad näiteks filmid Fanny ja Alexander, Sosinad ja karjed, Sügissonaat või ooperi Võluflööt televersioon. Sel aastal möödus 50 aastat Bergmani varajaste meistriteoste Seitsmes pitser ja Maasikavälu valmimisest.
Bergmani filmides mängisid sageli ühed ja samad näitlejad. Ta esinäitlejaiks olid näiteks Erland Josephson, Max von Sydow, Harriet Andersson ja Bibi Andersson Liv Ullmann
Rootsis teati Bergmani aga peamiselt teatrimehena. Meisterlik teatrilavastaja Bergman jõudis nii Malmö Linnateatrit, Stockholmi kuninglikku draamateatrit kui 1984 ka Müncheni Residenz-teatrit.
Teda kritiseeriti sageli sünguse ja hämaruse pärast. Loomingu sünged teemad olid põhjuseks, miks laiem publik pidas teda kaugeks ning miks teda kodumaal peeti osaliselt vastutavaks selle eest, et Rootsit tuntakse neurootikute maana. Tööd keskendusid sellistele teemadele nagu armastus, üksildus, hingepiinad ning suhted jumalaga.
Samuti olid ta loomingus tähtsal kohal naised. Lapsena armastas Bergman väga oma ema ning kui arst soovitas emal laps psüühiliste traumade vältimiseks kõrvale jätta, elas ta seda rängalt üle. Ema ja poja suhted tõusidki töödes silmapaistavalt esile, nii nagu ka viiest abielust saadud kogemused.
Bergman tegi sügavalt isiklikke filme, järgides omaenda vaimseid ja hingelisi otsinguid. Ta töötas kõrge eani ning oma viimase töö Saraband lavastas ta televisioonis 2003. aastal.
Aastaid oli Bergman abielus eesti pianisti ja kirjaniku Käbi Lareteiga, kellega tal on poeg Daniel. Laretei on valinud ise sisse mänginud muusika paljudele Bergmani filmidele. Abielu Lareteiga on Bergmanile andnud rohkelt inspiratsiooni mitmete filmide tegemisel ning näidendi kirjutamisel.
Ühtekokku viis korda abielus olnud Bergmanil oli üheksa last.
