In memoriam

1.II 1916—16.III 2005

Kaitseväge ning Eesti ohvitserkonda on tabanud valus kaotus. Oleme kaotanud ühe oma eeskujudest. 16. märtsil lahkus kõrges vanuses Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavaler kolonelleitnant Rudolf Bruus.

Ukrainas sündinud Bruusi vanemad põgenesid enamlaste eest Krimmi ja Saksamaa kaudu Eestisse, kus Bruus pärast Tartu poeglaste gümnaasiumi lõpetamist astus vabatahtlikuna kaitseväkke ja lõpetas 1938. a sõjakooli.

Rudolf Bruusi ei suutnud murda sõjavintsutused, haavatasaamine ega ka nõukogude vangilaager. Juhtides pataljoniülemana võitlust kaitselahingutes Narva rindel 1944. aastal, kirjutas ta järjekordse peatüki Eesti sõduri kangelastegude ajalukku. Sellesama sõduri, kes täna täidab oma teenistuskohustusi Kosovos, Iraagis ja Afganistanis.

Veel kõrges eas astus masinaehitusinseneri ja õppejõuna töötanud Rudolf Bruus taaskord tegevteenistusse kaitseväes, seekord õpetama tulevasi Eesti ohvitsere. Nii oli ta sillaks tänase ja eilse ohvitserkonna vahel. Kolonelleitnant Bruus näitas, et ohvitser jääb kogu eluks ohvitseriks.

Kolonelleitnant Bruus oli tõeline Eesti ohvitser, kes kandis tänasesse päeva Tondi sõjakooli vaimu ning eestiaegse ohvitserivaimsuse.

Jääme kolonelleitnant Rudolf Bruusi mäletama kui sirgeseljalist, tõelist Eesti ohvitseri.

Kolonelleitnant Rudolf Bruusi ärasaatmine toimus esmaspäeval, 21. märtsil Tallinna Metsakalmistu kabelis.

Märkmed: