1936. aastal Tallinnas sündinud Arrak oli maalija, graafik ning metalli- ja filmikunstnik.
Arrak lõpetas 1955. aastal Tallinnas Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 ERKI-s, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Ta töötas 1967–68 Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–69 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna. Aastast 1969 oli Arrak vabakunstnik. Aastast 1969 Kunstnike Liidu liige. Ta kuulus ka rühmitusse ANK'64.
Üliõpilasena hakkas Arrak metallehistöö kõrval tegema maalikunsti ja graafikat. Tema kujutatav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse.
Varastes teostes leidub irooniat, küpses loomingus see taandub ja esiplaanile tõusevad eksistentsiaalsed probleemid, eriti Piibli süžeede käsitluses. Religioosne suund kulmineerub Halliste kiriku altarimaalis (1990). Graafikas arendas Arrak ekspressiivset müüditõlgendust.
Arrak on Eesti kunstis ja kunstielus aktiivselt osalenud 1970-ndate algusest peale ning tema loominguline aktiivsus ei raugenud ka kunstniku 80-ndates eluaastates. Kokku oli Arrakul üle saja isikunäituse.
Arraku maale on kasutatud ansambli Metsatöll albumikujundustes.
Aastal 2000 omistati talle Valgetähe teise klassi teenetemärk ja aastal 2015. Maarja medal.
