1. mai 2019,
Arvi Parbo 1993. aastal.
FOTO: ALBERT TRUUVÃÃRT / PM/Scanpix Baltics
Kolmapäeval suri 93 aastasena Eesti tuntuim ja tunnustatuim mäeinsener Arvi Parbo, kelle Inglise kuninganna lõi 1978. aastal eriliste teenete eest rüütliks.
https://majandus24.postimees.e...
Parbo oli eelkõige tuntud Austraalias, kus ta asutas ühe riigi kõige suurima ja edukama kaevandusimpeeriumi ning 1970-ndatel ja 80-ndatel oli ta rahvusvahelise kaliibriga suurtööstur, kelle edulugu äratas Austraalia meedias üksjagu tähelepanu.
Läänemaal Kullamaa kandis sündinud Parbo sattus 1944. aastal põgenikelaagrisse Saksamaal. 1946 - 1948 õppis ta Clausthali kaevanduskoolis ja töötas ühtlasi söekaevanduses. 1949. aastal kolis ta paljude teiste Euroopa immigrantidega Austraaliasse, kus ta hakkas tööle kivimurrus. 1955. aastal lõpetas ta Adelaide ülikooli bakalaureusega mäeinseneri teaduses.
1956. aastal liitus ta suhteliselt väikse Austraalia kaevandusettevõttega Western Mining Corporation, kus ta töötas ennast 12 aastaga üles firma tegevjuhiks. Vaatamata oma väiksusele kasutas Western Mining selle ajastu kohta väga uuenduslikke tehnoloogiaid. Kolm aastat hiljem sai ta ettevõtte peadirektoriks. Immigrandi kohta oli see toona sisuliselt ennekuulmatu nähtus ja see pälvis kohaliku meedia tähelepanu.
1975. aastal avastas Parbo juhitud kaevandusfirma Lõuna-Austraaliast uuenduslikke meetmeid kasutades hiiglasliku maagimaardla, milles peituvate maakide väärtust on hinnatud triljonile dollarile. Mõnedel hinnangutel on tegu kõige väärtuslikuma maardlaga, mis on kunagi leitud. Kaevandus on veel tänapäevalgi kaugel oma täispotentsiaalist ja seda laiendatakse pidevalt.
1977. aastal anti esimest korda Adelaide ülikoolis välja Arvi Parbo medal ning alates 2017. aastast on seda tehtud igal aastal.
Arvi Parbo suri oma kodus Melbourneis.
Vaata ka: https://www.afr.com/news/sir-a...