Taavo Virkhaus sündis 29. juunil 1934 Tartus muusikaõpetaja, koori- ja orkestrijuhi Adalbert Wirkhausi pojana ning teise, kolmanda ja neljanda üldlaulupeo üldjuhi ja Väägvere pasunakoori rajaja David Otto Wirkhausi pojapojana.
Ta sai Tartu õpetajate seminari algkoolis õppida vaid poolteist aastat. Augustis 1944 lahkus pere Saksamaale. Alates 1949. aastast elas Taavo Virkhaus Ameerika Ühendriikides. 1951. aastal lõpetas ta Fort Lauderdale’i keskkooli Floridas ja sai stipendiumi õpinguteks Miami ülikoolis, mille lõpetas 1955. Magistrikraadi sai ta Rochesteri ülikooli Eastmani muusikakoolist 1957. aastal.
Pärast kuuekuulist sõjaväeteenistust töötas Taavo Virkhaus muusikaõpetajana Rochesteri äärelinnas Penfieldis ning alustas doktoriõpinguid Eastmani muusikakoolis. 1963. aastal asus ta õppima Kölni konservatooriumisse Saksamaal. 1967. aastal sai Taavo Virkhaus doktorikraadi ja ta kutsuti Rochesteri ülikooli muusikadirektoriks. Aastatel 1977–1994 oli ta Duluthi sümfooniaorkestri muusikadirektor ja dirigent ning töötas ka Huntsville’i, Minnesota ja Alabama sümfooniaorkestrite dirigendina.
Taavo Virkhaus võttis osa 1969. aasta Eesti juubelilaulupeo ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertidest Torontos. 1976. aastal oli ta ESTO muusikadirektor, ühtlasi ESTO laulupeo korraldaja ja üldjuht.
Taavo Virkhaus juhatas külaskäikudel Eestisse ERSOt ning Estonia ja Vanemuise sümfooniaorkestrit. 1990. aastal oli ta Eesti üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht, Tartu ja Tallinna laulupidudel juhatas orkestreid ka 1994., 1999. ja 2004. Aastal 2004 andis ta oma 70. sünnipäeva puhul kontserdi Vanemuise sümfooniaorkestriga.
Taavo Virkhausi heliloomingusse kuulub kuus sümfooniat, kaks viiulikontserti, «Kalevipoja avamäng», «French Overture», muusika filmile «Tiina» ja orkestriteos «Fanfare ad Astra».
Kanadas Kotkajärvel toimuvas Metsaülikoolis oli Taavo aktiivselt tegev aastatel 1969 - 2008, pidades loenguid 25 korral. Taavo on pälvinud ka Metsaülikolli tiitli.
