Heljo Sepp ja Heino Eller
www.DELFI.ee
Täna suri pianist, pedagoog, Heino Elleri heliloomingu süvauurija ja esmaesitaja, Eesti Heliloojate Liidu kauaaegne liige Heljo Sepp (15. oktoober 1922 - 27. november 2015), teatas Eesti Heliloojate Liit.
Heljo Sepp (15. oktoober 1922 - 27. november 2015) oli tunnustatud pedagoog ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor.
Heljo Sepp alustas klaveriõpinguid Valga Muusikakoolis, kus õppis aastatel 1930 kuni 1934, seejärel jätkas eraviisiliselt õpinguid Heino Elleri abikaasa Anna Elleri juures (1934–1938), ühtlasi sai Heino Ellerilt juhendamist ka muusikateoorias, seisab heliloojate liidu kodulehel.
Aastal 1938 võitis Heljo Sepp Briti Muusikanõukogu korraldatud noorte pianistide konkursil Londonis esikoha ning pälvis 3-aastase stipendiumi õpinguteks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Õpingud Vivian Langrishi juhendamisel kestsid aastatel 1938–1939, mil kontaktid Londoni Kuningliku Muusikaakadeemiaga katkestas alanud II maailmasõda. Muusikaõpingud jätkusid Tallinna Konservatoooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis (1943–1946) ning Bruno Luki klaveriklassis (1946–1947). Tallinna Riikliku konservatooriumi lõpetas Heljo Sepp 1947. aastal pianisti ja pedagoogina.
Aastatel 1949–1952 täiendas Sepp end Moskva konservatooriumi aspirantuuris ühe silmapaistvaima klaveripedagoogi prof. Heinrich Neuhausi juhendamisel, tema väitekiri Heino Elleri loomingust ilmus ka raamatuna.
1947–1949 töötas Heljo Sepp klaveriõppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1952–95 Eesti Muusikaakadeemias, millest 1966-1971 oli klaverikateedri juhataja ning aastatel 1971–1981 õppe- ja teadusprorektor. Alates aastast 1994 oli Heljo Sepp Eesti Muusikaakadeemia eremiitprofessor.
Heljo Sepp oli esimene Elleri loomingu süvauurija ning temale usaldas Heino Eller oma klaveriteoste esmaesitused. Aastal 1998 sai ta esimesena Elleri nimelise muusikapreemia. Artiklites raamatust "H. Elleri klaverilooming" (1958) ning tema enda koostatud kogumikus "Heino Eller sõnas ja pildis" (1967) on Sepp andnud helilooja loomingust värvika ülevaate.
Heljo Sepp andis nime H. Elleri mängitavaimale teosele "Kodumaine viis" ning helilooja pühendas selle Heljo Sepale. Lisaks soolopianisti karjäärile tegutses Sepp ka ansamblistina, esinedes tihti koos viiuldaja Vladimir Alumäega. Soolopianistina astus Heljo Sepp üles veel kõrges eas, esinedes aastal 2007 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oma 85. juubelile pühendatud kontserdil.
Aastast 1957 on Heljo Sepp Eesti NSV teeneline kunstnik, aastast 1966 Heliloojate Liidu liige ning 1996 Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia assotsieerunud liige. Lisaks on Sepp Helikunsti Sihtkapitali preemia laureaat aastal 2004.
Heljo Sepal on olnud üle poolesaja õpilase, nende hulgas Aino Himbek, Lilian Semper, Ülev Saare, Hiie Lätte, Jüri Plink, Tiiu Rand, Tiina Kurik, Peep Lassmann, Mart Humal, Helju Tauk, Marje Lohuaru, Niina Maiorova, Iren Lill, Ela Eelhein, Kai Õunpuu, Riine Pajusaar jt.
