Vana aasta viimasel õhtul suri 96-aastaselt Arnold Rüütel, Vabariigi President aastatel 2001-2006.
Allpool on ära toodud Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja Peaministri ühisavaldus seoses president Arnold Rüütli surmaga.
Lahkunud on president Arnold Rüütel, poliitik ja põllumajandusteadlane, üleminekuaja riigipea.
Arnold Rüütli 96-aastane elutee kõneleb Eesti rahva mitmepalgelisest saatusest.
Isa tahtmine, et poeg põllumeheks õpiks, viis Arnold Rüütli koduselt Saaremaalt mandrile, kus põllumajanduse haridustee tipnes tänase Eesti Maaülikooli rektori ameti ja siis Eesti põllumajanduse juhtimisega Tallinnas.
Läbi aastate kuulus Arnold Rüütel kohalikku tippjuhtkonda, kuid säilitas sideme põllumajanduse ja maarahvaga.
Eesti suveräänsusnõude kaitsja Moskvas
Arnold Rüütel oli üks neist, kelle kaasabil väljus Eesti Nõukogude okupatsiooni haardest ja kuulutas end vabaks. 1988. aasta novembris kaitses ta Moskva keskvõimu ees Eesti suveräänsust, millega tollane rahvaesindus kuulutas oma seaduste ülimuslikkust Eesti territooriumil. Sisuliselt tähistas see eesti rahva vabanemisteekonna õiguslikku algust.
Arnold Rüütel oli üks Balti koostöö algatajatest ning Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdluste ühendajatest. 1991. aasta augustiputši kriitilistel päevadel aitas ta leida Eesti rahval julgust ja rahu. Ta oli nende seas, kes andis 20. augustil 1991 oma hääle otsusele taastada iseseisev Eesti Vabariik.
Arnold Rüütel lõi pärast iseseisvuse taastamist tegusalt kaasa erakonnapoliitikas. 1995. aasta Riigikogu valimistel kogutud rekordiline häältearv näitas rahva usaldust. Aastatel 1995-1997 oli Arnold Rüütel Riigikogu aseesimees.
Rahva president ja eurointegratsiooni vedur
2001. aasta valimiskogu hääletusega sai Arnold Rüütlist Vabariigi President. Riigipeana viitas ta Eesti ühiskonna lõhestumisohule ja algatas ühiskondliku leppe protsessi. Rüütel võttis enda eesmärgiks olla kogu Eesti, nii linna- kui maarahva president.
President Rüütli ametiaega jäi Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. President Rüütli autoriteet, selgitused ning positiivne hoiak aitas saavutada enam kui 66% poolthääled Eesti Euroopa Liitu astumiseks.
President Rüütel pidas alati oluliseks looduse hoidmist ja meie rahva kestmist. Eesti jäi alati temaga nagu tema jäi Eestiga.
Saame olla tänulikud Arnold Rüütlile Eestile elatud elu eest.
Sügav kaastunne president Arnold Rüütli perekonnale ja sõpradele.
Vabariigi President Alar Karis
Riigikogu esimees Lauri Hussar
Peaminister Kristen Michal
Suri president Arnold Rüütel 10.05.1928 – 31.12.2024 † (5)
In Memoriam | 31 Dec 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
https://uueduudised.ee/meenuta...
Meenutades Arnold Rüütlit: “On vale tuua Eestisse massiliselt võõrtööjõudu”
Meenutades Arnold Rüütlit: “On vale tuua Eestisse massiliselt võõrtööjõudu”
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
In Memoriam
TRENDING
