Pikaajalise haiguse järel suri täna oma kodus endine ENSV Ülemnõukogu juhataja ja riigikogu esimees, poliitik Ülo Nugis.
Ülo Nugis sündis 28. aprillil 1944. aastal.
1967. aastal Valgevene Tehnika Akadeemia masinaehituse eriala lõpetanud Nugis oli aastatel 1967–1974 insener mitmes ettevõttes. Aastail 1974-1980 töötas ta tehase Ehitusdetail direktorina, aastail 1980-1986 juhtis suusavabrik Dünamod. Ajavahemikus 1986-1990 tüüris Nugis tootmiskoondist Estoplast.
Aastatel 1989 kuni 1991 oli ta NSVL ülemnõukogu liige, Eesti Vabariigi ülemnõukogu 1990–1992 saadik ja juhataja, VII riigikogu liige ja esimees, VIII riigikogu ning IX riigikogu liige.
Nugis oli NLKP liige 1973–1990.
Ta on olnud Vabariiklaste Koonderakonna, Rahvusliku Koonderakonna Isamaa, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonna, Koonderakonna, Erakonna Uus Eesti ning Eestimaa Rahvaliidu liige. Ta oli Erakonna Uus Eesti esimees 2001–2003.
Ta kuulus ka 20. augusti klubisse, mis ühendas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeid, kes 20. augustil 1991 andsid 69 poolthäält otsusele «Eesti riiklikust iseseisvusest».
2001. aastal autasustati teda Riigivapi IV klassi teenetemärgi.
Toimetas Postimees.ee
Suri riigikogu endine esimees Ülo Nugis PM (4)
In Memoriam | 18 Nov 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Ükski teine institutsioon peale 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poleks saanud Eestit Nõukogude Liidu koosseisust rahumeelselt ja verevalamiseta välja tuua.
Eesti Komitee oli rahvusvahelises plaanis mitte keegi. Eesti Komitee inimesi ei tuntud ega respekteeritud välismaal, nagu respekteeriti ülemnõukogu liikmeid. Eesti Kongressi liikmetel puudus seadusandlik mandaat. Nad hoopis boikoteerisid ülemnõukogu valimisi ja mängisid end sellega ise auti.
Pärast Leedu, Läti ja Eesti juhtide kohtumist George Bushi ja James Bakeriga toimunud konverentsil märkis Godmanis: „Riigisekretär Baker palus meil samuti leida iseseisvuse saavutamiseks mingi selline mehhanism, mis ei saadaks NLiitu häbisse.”” („Päevaleht” 09.05.1991)
Mehhanism, mis „NLiitu häbisse ei jätaks”, leitigi. Ühe nn okupatsioonivõimu esindaja ja üheksa nn okupatsioonivõimuga kollaboreerunud Eesti Kongressi esindaja separaatkokkulepe sundis EV kodanikkonnale peale Põhiseadusliku Assamblee. Põhiseaduse eelnõu, mis Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks sai ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli tegelikult juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Ülo Nugise sõnavõtt Eesti TV-s 27. Juunil 1992, kus viimane kinnitas eetris veel kord põhimõtet, et kui rahvas põhiseaduse poolt ei hääleta, siis ülemnõukogu laiali ei lähe, millel on omad tagajärjed jne. Seega referendumil ei ütelnud rahvas jah-sõna mitte USA-s valminud ja kohapeal Põhiseaduslikus Assamblees „iluravi” saanud uue põhiseaduse eelnõule, vaid ütles eelkõige jah-sõna ülemnõukogu laialiminekule.
http://www.nommevalitsus.org/?...
Eesti Komitee oli rahvusvahelises plaanis mitte keegi. Eesti Komitee inimesi ei tuntud ega respekteeritud välismaal, nagu respekteeriti ülemnõukogu liikmeid. Eesti Kongressi liikmetel puudus seadusandlik mandaat. Nad hoopis boikoteerisid ülemnõukogu valimisi ja mängisid end sellega ise auti.
Pärast Leedu, Läti ja Eesti juhtide kohtumist George Bushi ja James Bakeriga toimunud konverentsil märkis Godmanis: „Riigisekretär Baker palus meil samuti leida iseseisvuse saavutamiseks mingi selline mehhanism, mis ei saadaks NLiitu häbisse.”” („Päevaleht” 09.05.1991)
Mehhanism, mis „NLiitu häbisse ei jätaks”, leitigi. Ühe nn okupatsioonivõimu esindaja ja üheksa nn okupatsioonivõimuga kollaboreerunud Eesti Kongressi esindaja separaatkokkulepe sundis EV kodanikkonnale peale Põhiseadusliku Assamblee. Põhiseaduse eelnõu, mis Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks sai ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli tegelikult juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Ülo Nugise sõnavõtt Eesti TV-s 27. Juunil 1992, kus viimane kinnitas eetris veel kord põhimõtet, et kui rahvas põhiseaduse poolt ei hääleta, siis ülemnõukogu laiali ei lähe, millel on omad tagajärjed jne. Seega referendumil ei ütelnud rahvas jah-sõna mitte USA-s valminud ja kohapeal Põhiseaduslikus Assamblees „iluravi” saanud uue põhiseaduse eelnõule, vaid ütles eelkõige jah-sõna ülemnõukogu laialiminekule.
http://www.nommevalitsus.org/?...
20. augustil tuli valida kolme võimaliku variandi vahel:
1. Taastada Eesti riik 1938. a. põhiseaduse alusel. Praktiliselt osutus see võimatuks, sest täielikult puudusid tolleaegsed võimuorganid ja struktuurid. Ei olnud valitud presidenti, kahekojalist parlamenti jne.
2. Kuulutada välja uus riik Leedu eeskujul. Sellel oli toetajaid, kuid ka palju vastaseid.
3. Leida kompromiss, mis arvestaks õiguslikku järjepidevust ning oleks ka praktiliselt realiseeritav.
1. Taastada Eesti riik 1938. a. põhiseaduse alusel. Praktiliselt osutus see võimatuks, sest täielikult puudusid tolleaegsed võimuorganid ja struktuurid. Ei olnud valitud presidenti, kahekojalist parlamenti jne.
2. Kuulutada välja uus riik Leedu eeskujul. Sellel oli toetajaid, kuid ka palju vastaseid.
3. Leida kompromiss, mis arvestaks õiguslikku järjepidevust ning oleks ka praktiliselt realiseeritav.
Jah, see kuulus härra Nugise haamrilöök
oli -
peale laulvat revolutsiooni, peale vabadustnõudvat inimketti, peale südamevärinaid vene tankide pärast -
viimane löök
millega ta purustas Eestimaad kägistanud rängad kommunismiahelad
sellega purustas ta, meid 50 aastat vangishoidnud läbiroostetanud raudeesriided
selle haamrilöögiga said meie, siiani tühjad toiduletid, ja muu kaubaletid looka täislaotud kümneid sorti kaupasid
selle haamrilöögiga ei pea enam keegi minema hommikul kell viis kaubamaja ette saapa või muu kauba sappa, nagu pidid seda meie vanavanemad tegema
selle haamrilöögiga ei ole meil enam vaja tuttavatuttavat, kes meile nii vajalikku mööblit, talveriideid vms. leti alt hea vaheltkasuga edasi müüks
selle haamrilöögiga ei vura enam otserongid sea- ja muudest farmidest maast laeni täislaotud 25 kiloste võikastide ning sea- ja loomalihakuhilatega Moskva ja Leningradi poole
selle haamrilöögiga ei pea keegi kusagil enam 10 ja enam aastat ootama või tutvusi kasutama, et üht autot osta - oli see sapakas, moskvits või ziguli (muide, ziguli saamiseks pidi ikka väga tähtis ja kõrge nomenklatuuri tegelane või tutvus olema)
selle haamrilöögiga sai eesti rahvas tagasi oma maad ja varad
selle haamrilöögiga kinnitati Eestimaale ja eesti rahvale vabadus
selle haamrilöögiga kadus Eestimaalt - meie rahvast, meie kultuuri ja meie majandust kägistanud ja vägistanud vene okupatsioon ning
nüüd lehvib Toompeal vaba Eesti sini-must- valge lipp
selle haamrilööga taasiseseisvus EESTI VABARIIK
puhka rahus, härra Nugis!
oli -
peale laulvat revolutsiooni, peale vabadustnõudvat inimketti, peale südamevärinaid vene tankide pärast -
viimane löök
millega ta purustas Eestimaad kägistanud rängad kommunismiahelad
sellega purustas ta, meid 50 aastat vangishoidnud läbiroostetanud raudeesriided
selle haamrilöögiga said meie, siiani tühjad toiduletid, ja muu kaubaletid looka täislaotud kümneid sorti kaupasid
selle haamrilöögiga ei pea enam keegi minema hommikul kell viis kaubamaja ette saapa või muu kauba sappa, nagu pidid seda meie vanavanemad tegema
selle haamrilöögiga ei ole meil enam vaja tuttavatuttavat, kes meile nii vajalikku mööblit, talveriideid vms. leti alt hea vaheltkasuga edasi müüks
selle haamrilöögiga ei vura enam otserongid sea- ja muudest farmidest maast laeni täislaotud 25 kiloste võikastide ning sea- ja loomalihakuhilatega Moskva ja Leningradi poole
selle haamrilöögiga ei pea keegi kusagil enam 10 ja enam aastat ootama või tutvusi kasutama, et üht autot osta - oli see sapakas, moskvits või ziguli (muide, ziguli saamiseks pidi ikka väga tähtis ja kõrge nomenklatuuri tegelane või tutvus olema)
selle haamrilöögiga sai eesti rahvas tagasi oma maad ja varad
selle haamrilöögiga kinnitati Eestimaale ja eesti rahvale vabadus
selle haamrilöögiga kadus Eestimaalt - meie rahvast, meie kultuuri ja meie majandust kägistanud ja vägistanud vene okupatsioon ning
nüüd lehvib Toompeal vaba Eesti sini-must- valge lipp
selle haamrilööga taasiseseisvus EESTI VABARIIK
puhka rahus, härra Nugis!
In Memoriam
TRENDING