Henno Uus on pärit Eesti sõjaväelase perekonnast. Ta õppis lapsena Petseri linna 2. algkoolis, kus sai käia neli aastat 1944, aastal põgenes ta koos emaga Saksamaale, kust ta suundus 1949. aastal 18-aastasena edasi Ameerika Ühendriikidesse
1955. aastal astus Henno Uus vabatahtlikuna USA lennuväkke, kus teenis 21 aastat, omandades majori aukraadi. Uus osales luurelendurina Vietnami sõjas aastatel 1970-1971. Ta on olnud ka kontinentidevaheliste tuumalõhkepeadega rakettide üksuse komandör. Naasnud rahuaega, sai temast samal aastal insener USA kosmose-ja raketisüsteemide alal. Talle olid tuttavad Douglas- ja Boeing-tüüpi lennukid ning ühtekokku on tema arvel üle 6500 lennutunni.
Henno Uus oli aastaid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatuse liige ja asepresident. Samuti on Henno Uus olnud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liige. Ta aitas kaasa Eesti Arhiivi Ühendriikides hoidmisele ja arendamisele. Kuni oma elu lõpuni oli Henno Uus Eesti Ohvitseride Kogu USA-s esimees ja Connecticuti Eesti Võitlejate Ühingu aseesimees, teatas Laidoneri muuseum.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal aitas Uus mitmeid Eesti ühendusi nii nõuga kui ka materiaalselt. Ta valiti mitme ühingu auliikmeks. Uusil olid tihendad sidemed kindral Laidoneri muuseumiga kuhu ta annetas nii enda kui ka oma ise sõjaväelisi tarbeid, millel on täna suur ajalooline väärtus.
Henno Uusi on autasustatud USA lennuväe teenetemärgi ja kodumaal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.