Esmaspäeval suri Costa Rica pealinnas San Josés Venezuela suurettevõtja ja väliseestlastest koosneva majandussõprade klubi president Harry Männil, kirjutas Maaleht.
89-aastaselt surnud Männil kuulus oma elu jooksul mitme Venezuela suurfirma juhtkonda ning elas seal alates 1946. aastast. Eestist lahkus Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli vilistlane Männil 1943. aastal.
Männil kuulus Edgar Savisaare peaministriks olemise ajal kokku pandud mõjukate väliseestlaste nõukokku, mida nimetati ka peaministri majandussõprade klubiks. Männil oli klubi president aastatel 1990 – 1992.
Kunstikogujana asutas Männil Eesti estampgraafika väärtustamiseks loodud Eduard Wiiralti graafikaauhinna. Samuti oli ta üks suurima Kolumbuse-eelse kunsti erakogu omanik Venezuelas.
1998. aastal ajakirjas Luup avaldatud artiklis «Kuidas saada edukaks» kirjutas Männil: «Minu filosoofiline idee, kuidas saavutada edu või endaga rahulolu, on lihtne: «Ärgata hommikul täis tahtmist asuda täide viima seda, mida iganes oled algavaks päevaks planeerinud ning tunda sellest mõttest puhast rahuldust.» See on minu jaoks kordaminek.»
Wiesentali keskus süüdistas Saksa okupatsiooni ajal Saksa julgeolekuasutuses töötanud Männilit juudivastastes sõjakuritegudes, kuid pikk uurimine tõestas, et väliseestlasel ei lasu veresüüd.
Männili kaitseks astusid toona välja ka mitmed Eesti arvamusliidrid eesotsas Jüri Pihli ja Mart Laariga.
Toimetas Martti Kass
Suri väliseestlasest ärimees Harry Männil PM (2)
In Memoriam | 12 Jan 2010 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
http://et.wikipedia.org/wiki/H...
Männilist lähemalt.
http://paber.ekspress.ee/viewd...
Ilmselt oli ta sunnitud Eesti Direktoraadist põgenema seoses oma ülemuse Roland Lepiku afääriga.
Männilist lähemalt.
http://paber.ekspress.ee/viewd...
Ilmselt oli ta sunnitud Eesti Direktoraadist põgenema seoses oma ülemuse Roland Lepiku afääriga.
He wasn't everyone's cup of tea, but the fact is he was one of the biggest Estonian Filanthropists there ever was! I heard through my relatives that he funded a lot of Estonian activities; he put up the money that saw the publishing of most of the ouveure of dissident writings smuggled out of Estonia between 1948-85, and he also put up a lot of the funding for the big worldwide protest against Baltic annexation-a gesture that neatly co-incided with that year's Esto Päevad in Sweden. Incidentally, this protest required a ship sailing up as far as Soviet territorial waters. Finally, he injected huge sums of money for the building extentions to Pirita Monastery, and his propping up of the Tallinn City Council in recent years has ensured the economic succes of Estonia's capital during the past 20 years.
HM-R.I.P. Maxim.
HM-R.I.P. Maxim.
In Memoriam
TRENDING
