Surmav sõltuvus. Juhtkiri Eesti Elu

Surmav sõltuvus. Juhtkiri Eesti Elu (1)

Eestlased Kanadas | 18 Nov 2017 | Eesti Elu

Surmav sõltuvus
Kanada on keset opioididekriisi. Valuvaigistajatena on oopiumi sisaldavad ning sünteetiliste ühenditega rohud meditsiiniliselt leidnud toetust. Ent sagedasel manustamisel areneb nii psüühiline kui füüsiline sõltuvus ja tarvitamise lõpetamisel tekivad tõsised võõrutusnähtused. Mis pahatihti viivad, isegi siis, kui valu enam ei ole, illegaalsele kasutamisele.

Teadagi on opioidide kuritarvitamisele järgnenud kasvav surmade arv leidnud laialdast tähelepanu. Huvitavalt on just pärismaalaste hulgas sõltuvus – ning ka surmajuhtumid –kolmekordsed, võrreldes üldrahvastikuga. Paraku on alul süüdi arstid, kes neid välja kirjutavad. Kanada on maailmas teisel kohal ses kategoorias. Ületarvitamine on ehk arusaadav, valu ei taha keegi taluda. Nii et pärast arstiretsepti lõppemist otsitakse illegaalselt imetablette. Isegi, kui tarvitada, nagu välja kirjutatud, on risk suur. Keegi ei tea, mis hetkel sõltuvus algab. Ka kohvisõltlased leiaksid raske harjumuseks sattunud päevast normi kas vähendada või lõpetada.

Viimane Ontario arstide ja kirurgide kolledži ehk koja (CPSO) liikmetele suunatud väljanne MD Dialogue suunas pea terve numbri sellele, kuidas kriisi leevendada, mis on arstide roll selles. Kolledži opioidistrateegia rõhutab, et kohast ja turvalist väljakirjutamist saab ainult arst ise tagada, nii patsiendile kui üldsusele riski vähendades. Kuid nad tunnistavad, et isegi sellest pole kasu olnud – just sõltuvuseohu tõttu.

Olukord on nii hull, et eriti Vancouveris ja Torontos, kus surmajuhtumeid on olnud arvukalt, on loodud nö turvalised avalikud keskused, kus sõltlased saavad nõu ning vajadusel seal kas nuusata või süstlaga manustada valikopioidi. Strateegia on umbes sama, kui alkohoolikutele kaks klaasi veini päevas anda. Mida tehakse mitmes ravikeskuses. Teoreetiliselt on see nii sõltlase kui publiku kaitseks.

Ent asjad asuvad poliitiliselt juba rumaluse suunas. Liberaalide lubadus marihuaana legaliseerimiseks on küsitav otsus. Kanep olevat just ukseks, mis viib kangemate droogideni. Kui aga viin on seaduslik, siis miks mitte. Viinast edasi aga oleks raske liikuda, kui mitte narkootikumideni.

NDP värskeltvalitud juht Jagmeet Singh esitas äsja arvamuse, et kõik droogid tuleks legaliseerida. Mis on jabur. Samuti keeld. Prohibitsioon pea 90 aastat tagasi viis salaviina tegemisele, surmadele, kuna riik ei taganud kvaliteeti.

Kuna opioidide kuritarvitamine mõjutab nii paljusid – nende perekondi, ühisust, õieti meid kõiki, siis lahenduse leidmine on ülitähtis. Kuid just nagu või hobuse veekünani talutad, ei saa keegi teda sundima sealt jooma.

Poliitiliselt „kuum kartul”. See, et sõltlasi on ka vanurite hulgas, noored varastavad arstikabinetist retseptilehti, kui arst keeldub enam välja kirjutamast rõhutab, et probleem ei vaibu niipea.
TÕNU NAELAPEA

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

lugeja21 Nov 2017 05:26

Tundub et loo autor elab minevikus.

Alkohol on tegelikult see "uks" mis viib kangemate droogideni.

Marihuaana suitsetamine pole kellegile halba teinud, eriti kui seda võrrelda seda alkoholiga.

Mis puudutab droogide legaliseerimist, soovitan loo autoril uurida mis juhtus kui seda tehti Portugalis. Tulemused on olnud tohutult positiivsed.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Kanadas

Jõululaupäeva jumalateenistus Toronto Peetri kirikus VIDEO