Kalmistut kutsuti varem ainult surnuaiaks — ja seda see ka oli. Matmisala oli ümbritsetud aiaga või isegi müüriga ja selle suure aia alal olid perekondade matmispaigad — jällegi ümbritsetud küll tavaliste puuaedade kui ka raudaedadega. Külastades peale okupatsiooniaega surnuaedu kodumaal ilmnes, et need aiad olid suuremalt osalt kadunud (eriti puuaiad).
Pühapäevasel esimesel jumalateenistusel Peetri kirikus jutlustas peapiiskop dr. Andres Taul ja jumalateenistuse lõpupalvus viidi läbi mälestusmüüri juures väljaspool kirikut.
Mt. Pleasant’i kalmistul kell 3 p.l. toimunud jumalateenistusel teenisid neli õpetajat: peapiiskop Andres Taul, õpetajad Kalle Kadakas, Marek Roots ja Eestist siin viibiv Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming. Muusikalises osas „Estonia“ puhkpilliorkester Voldemar Gustavsoni juhatusel. Orkester oli 6-liikmelises koosseisus; tänuväärselt on see osalenud surnuaiapüha jumalateenistustel juba aastaid.
Jumalateenistuse alguses tervitas dr. Andres Taul kokkutulnuid ja kõneles surnuaiapüha tähendusest ja tähtsusest meie maapealses elus. Samuti toimetas peapiiskop mälestamise ning õnnistamise. Jumalateenistuse viis läbi õp. Ants Tooming. Oma jutluse alguses tõi ta tervitused Kolga-Jaani koguduselt ja enda poolt meie kogudustele. Temale on jäänud head mälestused siin viibimisest.
York kalmistul teenisid kõik samad õpetajad, välja arvatud õp. Ants Tooming, kellel enne tagasilendu kodumaale ei olnud ajaliselt võimalik seal olla. Jutlustas õp. Marek Roots. Samuti osales „Estonia“ orkester.
Osavõtt jumalateenistustest oli tagasihoidlik. Päev oli küll päikesepaisteline, kuid kuumus ja niiskus andis kohalolijatele tunda — suurem osa neist paistis kuuluvat vanematesse aastakäikudesse.