Heli Susi sõnavõtt Alfons Rebase mälestuskonverentsil 26. 06. 2008
Vaprad eesti sõjamehed!
Las nüüd kõlada ka naise hääl nende mehiste sõnavõttude järel.
Üks kunagine eesti rahva sõber ütles kord oma kirjas üliõpilastele: “Ülekohus oli, on ja jääb, ta on tugevam kui meie, aga vaata ette, et ta ei sünniks sinu süül.” Paraku on tänases Eestis ülekohut palju, alates Konstantin Pätsile ja Johan Laidonerile tehtavast kuni teieni, kes te, Eesti iseseisvuse nimel 44. aastal idarinnet paigal hoidnud mehed, olete ülekohut kibedalt tunda saanud. Jah, teile on jagatud aumärke, te võite siin-seal kokku tulla ja nii mõnigi rahva esindajagi on kohal, aga riiklikul tasemel pole teile öeldud: “Aitäh, mehed, II Vabadussõja võitlejad!”
Las ütlen siis mina, kelle vend sõdis alul Soome, siis teiega samalaadses mundris, teile seda, mida ootan kuulda juba 18 aastat meie kõrgemate riigimeeste suust:
“Au teile, Eesti Leegionärid, vabatahtlikud jt., et te läksite võitlusse kurjuse impeeriumi vastu, riigi vastu, mis oli hävitanud sadu väikerahvaid, mõrvanud miljoneid inimesi kuklalaskude, nälja, külma ja ülejõutööga; kes üheainsa aastaga laastas Balti riike nii, nagu keegi poleks suutnud kujutledagi. Tänu teile, kes te surutuna teise kurjami mundrisse, sest valikut ju ei olnud, panite oma elu mängu nii Volhovi all kui Sinimägedes, et takistada punase terrori uut sissetungi Eestisse ja edasi Euroopasse. Te püüdsite kaitsta oma peresid, naisi, lapsi, emasid Siberisse saatmise, vägistamiste, näljasurma ja meie maad hävingu eest. Tänu teie visadusele Sinimägedes ja Narva all lõppes Soomes sõda enne, kui dessantidega Eesti põhjarannikult oleks ka Soome põlvili surutud, mis oleks teie taandumise korral olnud vältimatu. Nii säilis Soome küll vigastatud, kuid siiski iseseisvus meie II Vabadussõjas sõdinud meeste mehisuse tõttu.”
Hiljuti ühel konverentsil mainis prof. Zetterberg, et võit Eestis 1918. a. alanud Vabadussõjas päästis Soome: kui venelased oleksid Eesti siis vallutanud, oleks tolleaegsete Soomes valitsenud hoiakute taustal vallutatud ka Soome. (Kas soomlased mõistavad seda praegu?)
Ma ei pea teile, selle aja kangelased Alfons Rebase võitluskaaslased, ütlema, miks te iga hinna eest pidite mõrtsukaliku riigi pealetungi takistama. Aga ikka kõlavad arglikud hääled: “Ärge rääkige nendest, Euroopa ei mõista meid!” . Seesama Euroopa, millest peaaegu pool oli Sovjeti haardes ja millesse meiegi peame kuuluma, kui tahame ellu jääda. Jah, Euroopa on liiga laisk ja mugav, neil puudub tahe teada tõtt ja ka empaatiavõime mõistmaks, mis Nõukogude Liidus tegelikult toimus. Seetõttu ka Eesti ladvik laidab Läti Leegionäride päeva tähistamist, nii kitsendas ta tänase konverentsiraame ja tõrjus Alfons Rebase bareljeefi trepikoja nišši.
Aga mina ütlen: “Surmaga ähvardavate koletiste vastu tuleb sõdida ja kõik, kes selle nimel eluga riskivad, on austust väärt.”
Eesti ei saa Euroopa küünilist hoiakut, et võitjate roimad on suhtelised, omaks võtta. Niikaua kui võimalik, jääme me tõele truuks. Ja kui teil, vaprad sõdurid ka puudub riiklik tunnustus, ja kuigi maailm – ta on vist suures plaanis alati olnud arg ja valelik – ei tunnusta teie tegu, ma usun, et kuskil kõrgel on keegi, kelle juures teie ohvrimeelne võitlus kurjuse vastu leiab igavikus oma väärilise koha.
Susi: Soomlased võlgnevad iseseisvuse Eesti meeste mehisusele. SI
Arvamus
TRENDING
