Nii Suur-Reede kui Ülestõusmispüha jumalateenistused olid Vana-Andrese krikus sel aastal rohkearvulise osavõtjaskonnaga.
Suur-Reede jumalateenistusel teenis peapiiskop Udo Petersoo. Solistina oli kaastegev alt Irina Loosberg, kes esitas Lembit Avessoni orelisaatel J. Faurè „Crucifix“.
Õp.
Peapiiskop Udo Petersoo, õpetaja Arho Tuhkru F:A.Kask.
Petersoo jutluse aluseks oli Joh.19: 28–30. Ta rajas oma jutluse Jeesuse sõnadele ristil: „See on lõpetatud!“ ja „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!“ Nendele kahele lausele vastas Jumal maavärisemise ja kaljude lõhkemisega ning ulatas käe oma Pojale. Aga nendele sõnadele lisandusid ka ristilööja kui kõige erapooletuma ja ükskõiksema omad: „Tõesti, see oli Jumala Poeg!“ Ta mõistis, et tegemist oli erakordse juhtumiga ja nägi ka rahvamassi erakordset suurust ja nende viha.
Jeesuse osavõtlikkus ja hoolitsus oma ema eest tundus talle samuti ebatavalisena, mis ei olnud omane kurjategijale.
Rooma sõdur tunnetas korraga Kolgata surmamäel Jumala lähedalolu, kes oli vastu võtmas oma Poega. Kristlastena mõistame, et Suur-Reede sündmus on meile suurimaks õnnistuse allikaks, väljendades lunastustöö lõpetatust ja Jumala tahte teostumist inimese suhtes. Seda saab vastu võtta vaid usu kaudu Kristusesse.
Kes usub, sellele kingib Jumal andestuse ja puhta südame – suurima väärtuse siin maailmas, mida inimene üldse võib omada ja mida keegi ei saa ära võtta.
Jeesuse avas inimesele tagasitee Isa juurde sõnadega: „See on lõpetatud!“ Inimene võib kas ükskõikselt ristist eemalduda või vastu võtta Jumalalt andestust ja armu. Järgnenud pihitalituse viis läbi õp. Tiit Tralla; armulauatalitus toimus mõlema õpetaja osavõtul. Ülestõusmispühal teenisid õpetajad Udo Petersoo ja Arho Tuhkru. Solistina oli kaastegev Mare Westerblom viiulil Lembit Avessoni orelisaatel, kes esitas W. A. Mozarti „Eine kleine Nachtmusik“ ja J. Massenet' „Meditation'i“. Õp. Tuhkru jutlustas 1.Kor.15: 28 alusel. Ta iseloomustas ülestõusmispüha jõulude teise poolena.
Kristus, kes jõuluajal sündis, täitis oma ülesande surnuist ülestõusmisega: sündis inimesena maailma, elas osaduses Taevaisaga, lunastas oma ristisurmaga inimesed ja tõusis surmast ellu Isa väe läbi. Jüngritel oli raskusi Jeesuse ülestõusmise mõistmisega. See on hiljem tekitanud palju küsimusi kristlaste hulgas; ka Korintose koguduses. Kristuse sünd, elu, kannatus, surm ja ülestõusmine ei olnud mitte tema enda eksperiment, et teada saada, milline on elu maa peal, vaid see oli ohver, nii et inimesed saaksid teadmise Jumalast. Jeesus näitas, et ülestõusmine ja igavene elu on tõesti olemas ja see ongi kristliku kuulutuse sisu. Ülestõusmisega võideti surm ning allutati kõik Jumala tahtele. Ka Poeg alistub Jumalale, et Jumal oleks kõik kõiges. Nagu ühe kaudu tuli surm maailma, nii tuleb ka ühe, s. o. Kristuse kaudu elu maailma. Selles ongi meie rõõm, et võime tõusta surmast uude ellu. See teostub täielikult Kristuse taastulekus, kui need, kes on surnud Kristuses, äratatakse taas ellu igaveseks eluks.
Jumalateenistus lõppes kirikupalve, Meie Isa Palve ja õnnistamisega õpetaja Petersoolt, vaikse palve ja orelipostluudiumiga.