Pean päris siiralt tunnistama, et Kanada eestlaste aktiivsus ja minu kogetud sõbralikkus olid mulle üllatuseks. Arvasin, et kuna viimase aastakümne jooksul on Eestist oma välismaal elavaid sugulasi ja kaasmaalasi rohkesti külastatud, vaadatakse minugi peale vaid kui ühele järjekordsele turistile. Tegelikkus oli aga midagi hoopis muud ja mulle sai osaks niivõrd palju armastust ja hoolitsust, et sellele mõtlemine teeb veel praegugi — paar nädalat hiljem — südame hellaks.
Üks, mille eest tahan kõiki tänada, on seegi, et rohkete kohtumiste ja vestluste käigus meenutatud kunagised põgenemiselamused panid mindki — üpris noort inimest — oma elule, oma kodule ja isamaale hoopis teise pilguga vaatama, kui olin seda ehk varem osanud.
Tänu kõigile teile, kes olete oma — ja meie kõigi — Eestit läbi aastakümnete südames kandnud, tema heaks tööd teinud ja vaeva näinud ning tema eest palvetanud. Ei oskagi teile lubada muud kui seda, et olete nüüd kõik minugi palvetes.
Loodan, et ükski lugeja ei pahanda, et ma ses tänukirjas kedagi nimeliselt esile ei too: neid, keda tänada, on lihtsalt niivõrd palju. Aga võtku igaüks, kellega kohtusin, seda artiklit kui isiklikku tänuavaldust.
Eraldi tänan kõiki, kes on andnud või kavatsevad anda oma panuse Reigi kiriku oreli taastamiseks.
Parimate tervitustega ja õnnistussooviga Hiiumaalt
Enn Auksmann
Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse õpetaja
(torontolane 16. 9. – 16. 10. 2002)