Nimetatud katastroof toimus looduskaitse all olevas Hawaii vulkaanide rahvuspargis.
Tavaliselt voolab vedel laava mööda laugeid nõlvu alla ja moodustab tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani.
Seekordne 1,8 meetri laiune sulalaava jõgi tõmbas endaga Vaiksesse ookeani kaasa ka umbes 18-hektarilise tüki ookeaniäärsest kaljust.
Tahkunud laava ja kalju ookeani kukkumine on nimetatud piirkonnas suurim looduslik muutus pärast Kilauea vulkaani purset 1983. aastal.
Geoloogide arvates aitasid neli ja pool tundi kestnud sündmusele kaasa maakoore minivärinad.
Hawaii Vulkaanilise Geoloogia observatooriumi juhataja Jim Kauahikaua ütles, et neil oli andmeid selle sündmuse kohta juba juunis.
«Juba siis oli kaljus märgata lõhesid ning kuna piirkond on olnud kogu aeg seismiliselt aktiivne, siis oli praegune sündmus ennustatav,» selgitas Kauahikaua.
Nimetatud piirkonnas patrullivad rahvuspargi valvurid sulgesid paiga külastajatele.
Üks looduslikku muutust pealt näinud teadlane ütles, et kalju sulas laava all nagu suur jääkamakas.
«Läbi kalju uuristanud ja hiljem ookeani kukkunud hangunud laava tekitas tohutu aurupilve ning ümbruskond oli kaetud inimpea suuruste kaljujäänustega,» ütles Looduspargi pressiesindaja Jim Gale.
Laava voolamisest ookeani eraldunud vulkaanilist klaasi, mida tuntakse «Limu o Pele» (Pele juuksed) nime all, leiti 540 meetri kauguselt sisemaalt.
Teadlaste kinnitusel on sellised kaljude merrekukkumised üsna tavalised.