14. juunil toimus Torontos Tartu College’is (TC) dr. Endel Aruja 100. sünniaastapäeva tähistamine, kus sõnul maaliti ere pilt suure ja võimeka töömehe elust ja saavutusist.

Avasõnas toonitas ürituse peakorraldaja Eesti Õppetöö Keskuse peaarhivaar Piret Noorhani selle sündmuse ajaloolist tähtsust. Tänu heale korraldusele laabus mälestuspäev sujuvalt ja väärikalt.

Esikõneleja Elmar Tampõld, TC’i „isa“ ja president em. toonitas eriti Endel Aruja elavat tegutsemist ja tugevat tööd TC’i, selle allorganite loomise ja põhikirja paikapanemise ajal. Ta edastas ka sõnu väsimatule töömehele ennastohverdava ja TC’i tunnustuskirja vääriva töö eest kõigil järgnevail aastail, avaldades kahetsust, et dr Aruja ei saa osaleda VEMU loomisel.

Prof. Olev Träss nimetas Endel Arujat musterkujuks sellest, kuidas edukalt tegutseda eestlasena ja selleks ka jääda. Näiteks tõi ta dr. Aruja kõne ühel EV aastapäeva aktusel, kus ta oma mõtete lipukirjaks oli valinud „Mida teha, et püsiks eestlus“. Tema kaudu teenisid TC ja Tartu Instituut palju maailma tähelepanu.

TC’is tegutseva suurima vabatahtlike rühma Bibliograafia Klubi loojaks a.1985 oli Endel Aruja. Ta oli klubi juhatajaks 20 aastat. Tema 25. tööaasta puhul TC’is nimetati seal asuv arhiiv dr. Endel Aruja nim. Arhiiviks.

Prof. Träss edastas Tartu Ülikooli (TÜ) rektori prof Alar Karise tervitused. E. Aruja initsiatiivil lähetati TÜ raamatukogule hulgaliselt raamatuid juba 1980ndail aastail. Dr. Aruja on TÜ auliige.

Bibliograafia Klubi juhataja, prof. Juri Danieli ettekandest tuleks esile tõsta ütlust: „Bibliograafia Klubi ei sündinud tühjusest ega siirdu tühjusesse“. Sea alati abiks tuule suund! Endel Aruja juhtis vabatahtlike väe energilist tööd 20 a. Ta oskas kasutada olemasolevaid olusid (New Horizoni toetus seenioridele) ja ressursse (entusiastlikud noored pensionärid — vabatahtlikud). Bibliograafia Klubis on 25 a vältel tegutsenud 85 aktiivset liiget, kes on andnud umbes 1000 isikupäeva aastas. E. Aruja ise töötas vabatahtlikuna 5 – 6 päeva nädalas. Prof. Juri Daniel lõpetas soojade soovidega tütar Epule ja poeg Margusele perekonnaga nende isa austamispäeval.

Prof. Toivo Miljan korp! Rotalia esindajana toonitas dr Aruja suuri saavutusi teaduslikul alal. Aruja saavutas doktorikraadi füüsikas Londonis, Inglismaal ja tegi põhjapanevat tööd teadurina. Uurimuste vallas konstrueeris ta ühe mõõtmisaparaadi, mis on kasutusel veel praegu, 80 a hiljem. Märgiksime siin veel fakti, et talendikas E. Aruja astus 1930. a Tartu Ülikooli matemaatikaosakonda ja õpetajakutse saamiseks didaktilis-metoodilisse seminari, mille lõpetas 25-aastasena a. 1935. Inglismaale siirdus ta stipendiaadina.

1962.a. kolis E. Aruja koos perega Torontosse, kus töötas teadurina Ontario Research Foundation’is ja hiljem professorina Ryerson Polytechnical Institute’is, samuti külalisprofessorina Beirutis 1974-75. E. Aruja oli juba Londonis väga aktiivne eestluse säilitaja. Korp! Rotaliasse astus ta a.1934 ja oma eluaegse eestluse teenimisega tõstis ta Rotalia mainet igal pool.

Poeg Margus tutvustas oma isa perekondlikust aspektist. Intensiivse elukutse ja ühiskondliku töö kõrval oskas Endel Aruja alati leida aega perekonna jaoks. Iga-aastased telgitamisretked, kus pere õppis hästi tundma Kanadat, olid selle üheks tunnistuseks. Huvitav oli lugu sellest, kuidas E. Aruja 24-a noormehena oli ülimalt huvitatud perekonnanimede eestistamisest a.1935. Uus nimi pidi tingimata algama sama algustähega ning selles pidi olema sama arv tähti kui eelmises. Nõnda saigi Adlerist Aruja. Suureks elamuseks Endel Arujale ta eluajal sai poja organiseeritud külastus Cape Canaver’ile kaasa elama Space Shuttle’i järjekordset maailmaruumi sõidu alustamist.

Korp! Rotalia liige Henno Sillaste manas silme ette aktiivse, fantastilise mälu ja suurte teadmistega mehe, kelle sõnad: „Nii see Tartus ei olnud,“ said tuttavaks kõigile. Endel Arujal on Rotalia auvärvipaela kandmise õigus.

Aupeakonsul Laas Leivat tunnustas fakti, et Aruja oli see, kes esimesena toonitas vajadust kontaktiks asukohamaade organisatsioonidega. EKN’i asutamine oli mitmeti tema idee.

Aino Müllerbeck tutvustas kauaaegset endist juhatajat Bibliograafia Klubis väga mitmekülgse isikuna, kellel ei puudunud ka huumorimeel. Üheks näiteks tõi ta Bibliograafilise Sega Koori „Vares“ loomise Aruja juhatajaks olemise ajal. See koor tervitas Arujat 90. sünnipäeval laulu „Mutionu pidu“ ainetel loodud sõnadega, mille siinkohal ära toome.

Vahva onu pidu (Viisil „Mutionu pidu“)
1.Elab Torontos vahva onu,/ keset rahvaid uusi, vanu./ :,: College’i saali all/Tööruum on tal sügaval :,:/ 2. Kutsus kokku külalisi,/ Vaimukaid ja väärilisi./
:,: Lendas vares vaak – vaak – vaak,/ Nokas raamatute saak :,:/3. Astus kärmelt vahva onu,/Temal täna tore pidu./ :,: Aastaid üheksakümmend tal,/ Meie doktor Arujal :,:/ 4. Õnne ja jaksu ja selget pead, /Pikka iga ja tervist head!/:,: Keldris kaste palju veel,/
Rohkemgi on ikka teel! :,:


Pikem tervitus oli saabunud Eesti Rahvusraamatukogult, Tallinna Ülikooli Akadeemiliselt Raamatukogult, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogult, Tartu Ülikooli Raamatukogult, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogult. Kõik nad tänavad Eestisse toimetatud raamatusaadetiste eest – 7000 kasti! Ja „jäävad tänuga meenutama toimekat ja tarka raamatusõpra“.

Dr. Endel Aruja 100. sünniaastapäeva tähistamist rikastasid hästivalitud laulud Heli Tenno (sopran) ja Asta Ballstadt’i (klaverisaade) meisterlikult südantsoojendavas esituses.

Tänu korraldajaile avaldas Taavi Tamtik. Ta soovitas tutvuda näitusega Endel Aruja elust ja rohkest tegevusest. Näituse koostas Piret Noorhani E. Aruja tütre Epu, teiste pere liikmete ning Bibliograafia Klubi abiga. Suurt osa näitusest saab vaadata ka suvekuudel.

Mälupiltide ja kaasneva informatsioonirohkuse tõttu ei ole kõik tublile töömehele sel päeval pühendatud sõnad paberile pandud. Siin leiduvad vaid üksikud pärlid mälestuspäeval punutud keest. Koor ja sisu, need kardinaalsed Elmar Tampõllu sõnad jäävad kõrvu kajama. Armas Endel Aruja – mälestus Sinust ei kao!

Eestlased Kanadas

TRENDING