17. augustil möödub 115 aastat Eesti Vabariigi riigipea Tõnis Kinti sünnist. Ta sündis Viljandimaal Taevere (praegu Suure-Jaani) vallas põlises Paasioja talus. Mobiliseeriti tsaari-Vene sõjaväkke ning sõdis ohvitserina Esimeses maailmasõjas. 1917. aastal võttis osa eesti rahvuslike väeosade loomisest. Nägi oma silmaga Viljandis Iseseisvuse manifesti kuulutamist 23. veebruaril 1918. Vabadussõja ajal võitles soomusrongi nr 2 koosseisus.
Tõnis Kint omandas agronoomi elukutse Tartu Ülikoolis, täiendas end mitmes Euroopa riigis ja rakendas oma põllumajanduslikke teadmisi kodutalus.1920. aastail töötas Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituses abijuhatajana ja juhatajana. 1932-1938 oli Põllutöökoja abi- ja tegevdirektor, 1938-1940 direktor ja riigivolikogu liige. Küüditamisest pääses õnnekombel, varjas end metsas ja sõja ajal töötas talus. 1944. aastal põgenes abikaasa ja kahe pojaga Rootsi, kus töötas agronoomina ja asutas Eesti Agronoomide Seltsi.
1953-1963 oli Tõnis Kint eksiilvalitsuse põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja, 1963-1970 peaministri asetäitja ja 1971-1975 Eesti Rahvusnõukogu esimees. Aastail 1971–1990 Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis. Suri 1991 ja maeti Stokholmi Metsakalmistule.
Tõnis Kint pälvis 1938. aastal Eesti Punase Risti teenetemärgi III klassi ja 1983. aastal Poola Taassünni Ordeni. Tõnis Kint arendas Paasioja talu näidiskatsetaluks, mõjutades sellega kogu Suure-Jaani ümbruskonda. Temalt on ilmunud mälestusraamatuid, artikleid nii oma erialal kui poliitikavallas. Kogu elu oli ta aktiivne korporatsioonis Vironia. Tõnis Kinti 100. sünniaastapäeva puhul paigutati Paasioja talu elumajale mälestustahvel Suure-Jaani valla ja Tartu Põllumajandusülikooli poolt.
Kontakt: 53409536