Harry Liivrand
ooperikriitik
10. juuli 2017
Ain Anger Modest Mussorgski ooperi «Boriss Godunov» nimiosas Berliini Deutsche Operis. | FOTO: Bernd Uhlig
Artikkel originaalis ja fotod siit:http://kultuur.postimees.ee/41...17. juunil Berliini Deutsche Operis, ühes maailma juhtivas ooperimajas esietendunud Modest Mussorgski ooper «Boriss Godunov» on muusikateatri suursündmus mitmel põhjusel. Eesti kultuuriavalikkust rõõmustas muidugi eriliselt bass Ain Anger ooperi nimiosas (nagu paari aasta eest Berliini Staatsoperis bariton Lauri Vasar Mozarti «Figaro pulma» Figarona).
Hinnatud inglise lavastaja Richard Jonesi töö oli saavutus omaette, kui arvestada vene ajaloolise ooperiliteratuuri veel tänapäevalgi trafaretset, kitši langevat käsitlust. Postmodernistlik lavakujundus vormis visuaalselt funktsionaalse ja kohaspetsiifilise tegevusruumi (kunstnik Miriam Buether). Lavastuse dramaatilisi meeleolusid võimendab professionaalselt valguskunstnik Mimi Jordan Sherini töö.
Vokaalselt ja lavaliselt erakordse ansambli moodustasid kõik solistid: koos Angeriga Ante Jerkunica (Pimen), Robert Watson (Grigori Otrepjev), Aleksei Botnartšuk (Varlaam), Burkhard Ulrich (vürst Vassili Šuiski), ja eraldi kiitust vääriv Dortmundi kooriakadeemia poistekoori sopran Philipp Ammer Godunovi väikse poja Fjodorina (harilikult laulab seda osa metsosopran).
Ain Anger Modest Mussorgski ooperi «Boriss Godunov» nimiosas Berliini Deutsche Operis. / Bernd Uhlig
Kui poleks olnud ilma dünaamika ja särata kõlanud orkestrit, keda mehaaniliselt juhatas noor ukraina dirigent Kirill Karabits, tuima ja igavat koorikoreograafiat ning folkloristikaga liialdatud eklektilisi kostüüme, võiks lavastust pidada perfektseks.
Jones valis lavastamiseks «Boriss Godunovi» esimese, lühema, terviklikuma ja vene teatriametnike poolt tagasi lükatud variandi (aastast 1869; 1980. aastal tõi Estonias selle viimati välja Arne Mikk, et tuletada siinkohal meelde toda õnnestunud lavastust). Kuid nelja vaatuse asemel pakkis lavastaja ooperi kokku ning seda esitatakse ligi kahe ja poole tunnise etendusena ilma vaheajata. Mussorgski ooper niiviisi oma eepilise sõnumi intensiivsuses ja jutustuse terviklikkuses ainult võidab.
Jonesi kontseptsioon rõhutab riigimehena diplomaatiliselt kavala, kuid oma tegudes sisemiselt siiski kõhkleva peategelase südametunnistuspiinu, ebausku ja psühholoogilist segadust kuni surmaeelse hingelise kokkuvarisemiseni. Lavalise tegevuse jagab Jones kahele tasapinnale: ülemisel, vajadusel kas Moskva kremli võlvitud saali või õigeusu kirikut sümboliseerivas lavaruumis toimub õukondlik pidulik tseremoniaal, lavapõrandal aga kõike kommenteeriva lihtrahva massistseenid ja nn valitseja ilmumine rahva hulka.
Nelja vaatust (ehk seitset pilti) seob omavahel ülemisel tasandil etenduv verine tummstseen – Uglitšis tsareevitš Dmitri kõri läbilõikamise aegluubis pantomiim, mida pean emotsionaalselt väga mõjuvaks kujundiks. Läbi etenduse ei lasta sul niiviisi unustada Godunovi saatvat eksistentsiaalset needust ja tema karjääri varjutavat kohutavat pärimust.
Ain Anger Modest Mussorgski ooperi «Boriss Godunov» nimiosas Berliini Deutsche Operis. / Bernd Uhlig
Anger laulab ja ka mängib Godunovi rolli monumentaalseks, laulja imposantne välimus aitab omakorda tema tegelaskuju majesteetlikkust esile tuua. Godunovi rollis ühinevad harmooniliselt Angeri lavaline atraktiivne esinemine ja kütkestav isiklik sarm paindliku, laia ulatuse ning tehniliselt hiilgava häälekasutusega, see basside tipproll on justkui talle loodud. Etenduse kulminatsiooniks olev Godunovi surmaeelne aaria, milles ta jagab õpetussõnu pojale, on oma vokaalses nüansseerituses lihtsalt vapustav. Ain Anger kuulub absoluutselt basside maailmaklassi.
Siinkohal õiendaks ühe laulja biograafiasse puutuva faktivea, mida eesti publik Berliinis mõõdutundetult kordas: et Anger tegevat debüüti Deutsche Operi laval. Nii see siiski pole, Anger debüteeris Boriss Godunovi rollis. Deutsche Operis on ta laulnud ennegi, endal õnnestus teda mõne aasta eest samas kuulda Wagneri «Lohengrinis». «Boriss Godunovis» on ta aga laulnud varem näiteks Pimenit Londoni Covent Gardenis.
Jones näitab end lavastuses ka koomiliste olukordade andeka käsitlejana, lavastades tragikoomilises võtmes kuulsa kõrtsisteeni põgeneva Grigori Otrepjevi ning kahe joodikmunga Varlaami ja Missailiga, kellele sekundeerib parajalt paksudes värvides kõrtsieit. Sünnivad mahlakad väiksed karakterrollid (Aleksei Botnartšuk, Jörg Schörner, Annika Schlicht), aga vokaalse hinnaalanduseta.
Tsareevitš Fjodori geograafiatunnis (Ammeri lavalise enesekindluse parimaid näiteid) märkab aga seinal Euroopa kaarti, kus kogu Eesti (k.a Saaremaa-Hiiumaa) on värvitud Poolale kuuluvaks! Naljaga pooleks: kas peaks Eesti saatkond Berliinis sellele veale tähelepanu juhtima? Ehk küsimus, kuidas me ennast ajaloos näeme.
Ain Anger Modest Mussorgski ooperi «Boriss Godunov» nimiosas Berliini Deutsche Operis. / Bernd Uhlig
***
Modest Mussorgski ooper «Boriss Godunov»
Dirigent Kirill Karabits
Lavastaja Richard Jones
Peaosas Ain Anger
Esietendus Berliini Deutsche Operis 17. juunil 2017
