Suure Reede pärastlõunal -
Pimedus on katnud maa. Jeesus sureb ristil, andes oma elu lunahinnaks, et meie võiksime elada.
Rooma sõjameeste salga pealik aga tunnistab:
„See inimene oli tõesti Jumala Poeg!”
Matteuse evangeeliumist loeme (Mt 27:45-56):
' Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella
kolmeni pärast lõunat.
Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega:
„Elii, elii, lemaa sabahtani?” - see tähendab: „Mu Jumal, mu
Jumal, miks sa mu maha jätsid?”
Aga mõned sealseisjaist laususid seda kuuldes: „See
hüüab Eelijat appi!”
Ja kohe jooksis üks nende seast ja võttis äädikaga
immutatud käsna, pistis selle roo otsa ja pakkus talle juua.
Aga teised rääkisid: „Noh olgu, eks me näe, kas Eelija
tuleb teda päästma!”
Jeesus aga, kisendades taas valju häälega, heitis hinge.
Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks
ja maa värises ja kaljud murdusid ...
Aga kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid,
nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma
ja ütlesid: „Tõesti, see oli Jumala Poeg!”
Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes
olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides,
nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema
Maarja ning Sebedeuse poegade ema. '
