Maailmamere suurtest kaladest on säilinud veel vaid kümnendik
Kalurid tunnistavad kalavarude vähenemist, kuid püüki piirata ei taha
Viimase 50 aasta jooksul on kadunud 90 protsenti maailmamere suurtest kaladest, ilmneb Kanada ja Saksamaa teadlaste uuringust, milles osalenute sõnul on vaja kiiret üleilmset kalavarude taastamist.
“Ookeanide ökosüsteemile on tekitatud tohutut kahju,” tõdeb uurimistöö kaasautor Boris Worm Dalhousie ülikoolist. “Kadunud on megafauna, merede suured kiskjad, liigid, keda me enim väärtustasime.
Nende kadumine või kokkukuivamine ei ole tragöödia üksnes neile endile või neist sõltuvaile liikidele. See võib kaasa tuua ookeanide ökosüsteemide täieliku ümberkujunemise, millel on ettearvamatud globaalsed tagajärjed.”
Pool sajandit kalade hävingut
Kümme aastat uurisid teadlased olukorda maailma kõigil suuremail püügialadel. Selgus, et tööstuslikul kalapüügil kulub vaid 10-15 aastat, et vähendada ükskõik millist kalapopulatsiooni kümnendikuni selle algsest suurusest. Sellega on seletatav, miks 1950. aastaist alates on kogu maailma kalavarud kahanenud alla kümne protsendini tollasest kogusest.
“Me oleme unustanud kõik oma mineviku kogemused,” ütleb Jeremy Jackson Scrippsi okeanograafiainstituudist. “Kunagi olid ookeanid tulvil vapraid kalu, tõelisi merekoletisi. Kalurid jahtisid pisikestest paatidest harpuunidega kolmemeetrisi mõõkkalu. Hemingway “Vanamees ja meri” oli ehtne asi.”
Jacksoni kinnitusel kasvavad vähesed järelejäänud merekiskjad vaid viiendikuni, paremal juhul pooleni sellest kasvust, mis neil veel möödunud sajandi alguses harilik oli.
Ookeanikaitse organisatsiooni Oceana juhtivspetsialisti Michael Hirshfieldi sõnul on uurimistöö järeldused piisavalt tõsised, et lüüa häirekella kõigis maailma suuremais kalandusfirmades ja kalanduspoliitika väljatöötajate hulgas. “Kiire sekkumiseta,” hoiatab Hirshfield, “pole kalatehastel peagi midagi töödelda ja kalureil midagi püüda.”
Kampaania “Lõpetage põhjatraalimine” nimetus ütleb sisu kohta kõik. Hirshfieldi sõnul on põhjatraalimine maailma hävitavaim kalapüügiviis, sest põh-justab valimatut ja süstemaatilist ookeanivarude hävitamist.
Kalurid hoiatusi ei usu
Uurimistulemused on toonud kaasa teadlaste jaoks kummalisi vastukajasid.
Nimelt on kalurid ja kalanduse üle otsustajad täiesti nõus, et maailma kalavarud kahanevad kiiresti. Kui jutt jõuab aga konkreetsete liikideni, näiteks tuunikalani, tunnistavad asjaomased, et neil on liigi kahanemist raske uskuda.
Ka Atlandi tursa kohta väideti 1980. aastail, et seda on piisavalt. Tursa kaitseks rakendatud meetmed ei olnud piisavad. Tagajärg: ühel päeval sai Atlandi tursk Kanada rannikult otsa.
Nüüd on Atlandi tursk kantud ohustatud liikide nimekirja, sest üksikuid isendeid Kanada meredes siiski ujub. Kalureil pole sellest aga mingit kasu, nemad istuvad töötuina kodus.