Tuuleturbiine peetakse õigustatult keskkonnasõbralikuks vahendiks maailma fossiilkütusesõltuvuse vähendamisel, kuid suurtel, sadade ja tuhandete tuulikutega tuuleparkidel ka arvestatavad varjuküljed, vahendab Roheline Värav.

Tuhanded tiivikud nimelt hakkavad tööle «mikserina» mis senisele õhuvoogude liikumisele sootuks teise suuna võib anda.

USA Princetoni ülikooli teadlased dr. Somnath Baidya Roy juhtimisel modelleerisid hüpoteetilise hiigeltuulejaama Oklahomasse, Great Plainsi.

Journal of Geophysical Researchis avaldatud uurimistulemustest ilmneb selgesti, et tuhandete tuuleturbiinide töö mõjutab kohalikku ilma: pöörlevad tiivikud toovad maalähedastesse õhukihtidesse soojemat ja kuivemat õhku.

Põhjuseks on pöörlemisest tingitud õhukeerised.

Simuleeritud tuulejaamas «töötas» 10.000 tuuleturbiini. Piirkonnas, kuhu tuulejaam modelleeriti, esineb pidev öötuul, mis eraldab maalähedase jaheda ja niiske õhu ning kõrgema, kuivema ja soojema õhu. Tiivikute tekitatav õhukeeris hävitaks selle eraldusjoone.

Õhukihtide senise jaotuse muutumine viiks piirkonnas oluliste ilmamuutusteni, mis sarnanevad suurte alade metsatustamisele järgnenuile.

Üks ilmamuutuse sümptomeid oleks siin-seal sagenevad hoovihmad.

Teadlased tunnistavad, et muidugi on arvutimudeliga raske midagi tegeliku ilma kohta öelda.

Selge aga peaks olema, et enne suurte tuulejaamade rajamist tuleks kõik sellega kaasnevad keskkonnariskid ja nende maandamine korralikult läbi mõelda.

Väikesed, isegi kuni saja tuulikuga, tuulepargid seniseil andmeil ilmale mingit mõju ei avalda.

Tuuleparke on kritiseeritud ka nende võimaliku mõju tõttu lindude rändele ja ka tuulikute tekitatava vibratsiooni tõttu.

Märkmed: