Tuleb välja, et heategu ei jää karistamata. cbc.ca
Toimetaja Piret Ehrenpreis ERR

Lahkus võib kurjalt kätte tasuda. Texases asuva Baylori ülikooli teadlased on tuvastanud, et inimesed kipuvad suuremeelseid grupiliikmeid eemale tõukama, sest nad julgevad massist erineda. Seda hoolimata tõsiasjast, et nende suuremeelsusest võidavad kõik, vahendab Physorg.com.

Ajakirjas Social Sciences Research avaldatud artiklist selgub,et peale sotsiaalse eemale tõukamise, soodustasid teised läbi vastava punktisüsteemi ka nende karistamist.

Lohutav teadmine on ehk see, et põlu alla pandi ka need, kes eristusid teisiti, olles ise äärmiselt ihnsad, kuid saades teiste suuremeelsusest seeläbi rohkem kasu.

Selle testimiseks viisid teadlased läbi 310 osalejaga katse. Iga osaleja sai 100 punkti, mis oli ülekantult võimalus saada endale kinkekaarte. Nende punktide puhul tuli otsustada, kui palju jagada teistele grupiliikmeile ja kui palju endale jätta. Annetused korrutati kahega ja jagati kõigi liikmete vahel võrdselt ära, seda hoolimata sellest, kui palju igaüks individuaalselt panustas. Annetused tehti arvuti vahendusel. Nii ei saanud grupiliikmed enne annetuste tegemist üksteisega suhelda ega ka teada, kellega tegu. Kõnealuse katse puhul olid teised grupiliikmed tegelikult arvuti abil simuleeritud, kasutades eelnevalt programmeeritud käitumismudeleid.

Igale osalejale öeldi, et ta näeb nelja eelneva panuseid ning peale teda on veel üks annetaja. Viimane andja oli programmeeritud nii, et ta oli eelnevatest kõige kitsim või siis just ülevoolavalt lahkem.

Igal grupiliikmel oli võimalus punktisüsteemist lähtuvalt karistada neid, kes panustasid kõige enam. Karistajal tuli anda ära üks punkt iga kolme punkti kohta, millega ta lahkeimat grupiliiget nuhtles.

Iga liige hindas üheksa palli skaalal ka seda, kui väga ta sooviks teisi liikmeid grupis alles hoida.

Grupiliikmed annetasid keskmiselt poole oma tagavaradest. Kõige kitsimad andsid 10 protsenti, kõige lahkemad aga 90 protsenti.

Teadalsed võrdsustasid heateo karistamist sellega, kui koolis tögatakse oivikut, kes kogu grupi eest töö ära teeb. Nad peavad karistamise üheks võimalikuks põhjuseks sedagi, et teise suuremeelsuse kõrvalt nägemine tekitab endal halba enesetunnet. Siiski peavad teadlased võimalikuks, et kui annetused lähevad iseäranis suureks, siis kaalub grupiliikmete soov kasu saada üle soovi karistada ning heategija jäetakse puutumata.

Märkmed: