See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/suurlaager-muskoka-2008-taies-hoos/article20765
Suurlaager Muskoka 2008 täies hoos
22 Aug 2008 Riina Kindlam
Riina Kindlam Kotkajärvel

Kotkajärve kaljusel kaldal elab praegu loodusega ühes rütmis 245-pealine eesti skaudide ja gaidide pere. Ngdr Tiina Kai Paluoja ja tema abi nskm Veiko Parmingu juhitud laagris on 42 noort Eestist ja 23 Ameerika Ühendriikidest.

Tänavu, 55 aastat peale Kotkajärve soetamist Eesti skautlikuks-gaidlikuks mängumaaks käib tema all-laagrites vilgas tegevus. Koos all-laagri juhtidega on hellakesi 28, hundusid 36, gaide 32, skaute 39, vanemgaide 20 ja vendureid/vanemskaute 17. Köögirahvast, vetelpäästjaid, laagripolitseid ja tehnilisi abilisi on kokku 32 ja sellele lisandub veel juhtide all-laager. Siiani ilma üle kurta ei saa: õhk on siidpehme-soe, päike sõbralik ja telgis veedetud ööd virgutavalt karged. Ka varasuvine putukaterinne on taandunud. Täiskuu all peeti möödunud pühapäeva õhtul esimene ühislõke. Tuli süüdati parvel ja laager istus järvekaldal. Lõkkevana rolli elasid paadisillal sisse laagri abijuht nskm Veiko Parming ja skaut Taavo Tralla.

Skaudid ja vanemskaudid, gaidid ja vanemgaidid on kõik õnnelikult tagasi Koprajärve saarelt ja kaugematelgi veekogudel peetud üleöömatkadelt ja keegi ei taha metsast lahkumisele mõelda. Aega on ju veel üksteiselt laagritarkusi ja -saladusi õppida. Juhtide all-laagris käib näiteks õhtune kokakool: Eestist külas olevad juhid võlusid metsast pangetäie seeni, mis pannilt kiire lõpu leidsid, seejärel sai gaidpere poolt püütud järveelanikest maitsev kalasupp — uhhaa. Ometi oli samal õhtul laagriköögis hea maitsnud ei midagi lihtsamat ja armsamat kui hakklihakaste. Äkki ei olegi kõik veel äravahetamiseni muutunud?!

Kotkajärve kollid, tiibadega keelevalvurid ja õnnehoidjad piiluvad kaljupragudest ja imestavad: „Kirju seltskond. Neid nii innustab see koosolemine metsas; tahtmist jätkub siia koonduda üheskoos ikka ja veel. Andku taevataat neile selleks oskust ja jõudu.“

Laagritegevusest ja -rahvast lähemalt järgnevates lehenumbrites.
Suur 245-pealine laagripere jääb pealtnäha väikseks, kui kõrvutada teda maailma suuruselt teise Muskoka tooliga. Sellisena tuntakse antud tegumoega puidust suvitustooli, mis tõusis neil päevil Kotkajärve Anton Õunapuu väljakule. Viie ja poole meetrise (18 jalase) ime meistriteks on hundude abijuhid nskm Peeter Jeeger, nskm Alrek Meipoom ja vanemskautide abijuht nskm Eerik Randsalu. Maalritöid teostasid vendurid ja vanemskaudid. Suur tükk ajab suu lõhki, aga suur tool toob laagrirahva kokku! Foto: skm Enno Agur<br>   <br>    - pics/2008/08/20765_1_t.jpg
Suur 245-pealine laagripere jääb pealtnäha väikseks, kui kõrvutada teda maailma suuruselt teise Muskoka tooliga. Sellisena tuntakse antud tegumoega puidust suvitustooli, mis tõusis neil päevil Kotkajärve Anton Õunapuu väljakule. Viie ja poole meetrise (18 jalase) ime meistriteks on hundude abijuhid nskm Peeter Jeeger, nskm Alrek Meipoom ja vanemskautide abijuht nskm Eerik Randsalu. Maalritöid teostasid vendurid ja vanemskaudid. Suur tükk ajab suu lõhki, aga suur tool toob laagrirahva kokku! Foto: skm Enno Agur

Muskoka 2008 laagrijuht ngdr Tiina Kai Paluoja ja tema (antud juhul) vasak-ehk skauditervituskäsi, laagri abijuht nskm Veiko Parming istuvad rõõmsalt suures Muskoka toolis. Pikk ettevalmistuste tööpõld on seljataga, laager on saanud edukalt teoks. Foto: gdj Maarika Hiis<br>   <br>   <br>   <br>    - pics/2008/08/20765_2_t.jpg
Muskoka 2008 laagrijuht ngdr Tiina Kai Paluoja ja tema (antud juhul) vasak-ehk skauditervituskäsi, laagri abijuht nskm Veiko Parming istuvad rõõmsalt suures Muskoka toolis. Pikk ettevalmistuste tööpõld on seljataga, laager on saanud edukalt teoks. Foto: gdj Maarika Hiis



Kanada pärismaalaste atribuutika sobib Muskoka 2008 suurlaagri rahvale hästi. Muskoka tähendab algonquini keeles “punase mulla maa" ja suurlaagri laul (sõnad Enn Kiilaspea) on seatud Kanada rahvalaulu viisile “Land of the Silver Birch". Pealegi on nii Kotkajärve nime saamise kui ka Kotkajärve kollide legendide aluseks selle paiga esimesed, pärismaalastest elanikud. Fotol on osa Eestist külas olevaid juhte 1955. a. hundulaagri “Laager-riik Eesti" piiriposti ehk tootemi ees Jämesääre krundil. <br> <br> Vasakult: Eesti Skautide Ühingu programmijuht nskm Aune Suve, skj Kristjan Teeäär, gdj Helen Teigar, ngdr Marit Voog, “chief" ESÜ peaskaut skm Siimon Haamer ja skj Marianne Matisen. Käes on neil noolepoistele valmistatud kilbid ja omaaegsed üksikskautide hundi ja põdra salkade lipud. Sellistest reliikviatest huvitusid Eesti noortejuhid väga. Foto: nskm Riina Kindlam<br>    - pics/2008/08/20765_3_t.jpg
Kanada pärismaalaste atribuutika sobib Muskoka 2008 suurlaagri rahvale hästi. Muskoka tähendab algonquini keeles “punase mulla maa" ja suurlaagri laul (sõnad Enn Kiilaspea) on seatud Kanada rahvalaulu viisile “Land of the Silver Birch". Pealegi on nii Kotkajärve nime saamise kui ka Kotkajärve kollide legendide aluseks selle paiga esimesed, pärismaalastest elanikud. Fotol on osa Eestist külas olevaid juhte 1955. a. hundulaagri “Laager-riik Eesti" piiriposti ehk tootemi ees Jämesääre krundil.

Vasakult: Eesti Skautide Ühingu programmijuht nskm Aune Suve, skj Kristjan Teeäär, gdj Helen Teigar, ngdr Marit Voog, “chief" ESÜ peaskaut skm Siimon Haamer ja skj Marianne Matisen. Käes on neil noolepoistele valmistatud kilbid ja omaaegsed üksikskautide hundi ja põdra salkade lipud. Sellistest reliikviatest huvitusid Eesti noortejuhid väga. Foto: nskm Riina Kindlam
Märkmed: