1944. aastal.
• Hinnanguliselt kaotati 6–7% (5 000) põgenikest merel kas torpeedode, meremiinide või ilmastiku tõttu või hilisemates pommirünnakutes Berliinis, Dresdenis, Leipzigis jne. Arvestades Moero (2,000), Nordsterni (500) ja RO22 (100) hukkumist torpeedotabamuste tõttu ning lugematuid paate, mis Läänemere tormide tõttu uppusid, võib hukkunud eestlaste hinnanguline arv olla alahinnatud.
• Rootsis registreeriti 28 369 Eesti pagulast.
• DP laagrites Saksamaal elas umbes 42 000 eestlast, veel 10 000 eestlast elas Saksamaal väljaspool DP laagreid. (Eestlaste hulgas oli Saksamaal nii põgenikke alates 1944. a septembrist kui ka mitu tuhat sunnitöölist, kes määrati alates 1942. a tööle Saksa tehastesse)
• DP laagrites Austrias registreeriti ligi 1 500 eestlast
• Eestlaste rühmi oli Taanis, Inglismaal, Hollandis ja teistes riikides.
• Lisaks oli nõukogude andmete järgi umbes 21,000, kes pöördusid tagasi koju, sellesse arvestusse kuuluvad umbes 6 000 Eesti sõdurit, kes anti Tšehhoslovakkias 1945. a mais Nõukogude Liidule, sõjaväearsti-abilised, keda Prantsusmaa andis üle ning need, kes ei jõudnud nõukogude sõjaväe eest pääseda ja need, kes jäid ida tsooni laagritesse, jne.
Kuigi kõigil oli enam-vähem ühine südamevalu „Minna ei taha, aga jääda ei saa“, on siiski igal põgenejal oma lugu.
„Minu pere oli osa grupp pärnakaid, kes kogunesid kiirelt sel õhtul paksus talveriietuses, pisilapsed süles, pambud käes. Peitsid end veoauto kastis vaikuses. Oli külm, oli pime. Tee viis Pärnu linnast Tõstamaa poole, kus ootas metsas kalurikülas salaja ehitatud 9-meetrine paat. Pärnu linn põles, ilus uus kaarsild hävitatud. Sakslased taganesid ja Vene väed ründasid. Paat lükati merre ja suunati Gotlandi saare poole. Hädaoht oli taevas ja vees. Lennukid, allveelaevad ei andnud armu põgenikepaatidele, mis loksusid lainetel.“ (Kristi Vuht Allpere)
See oli 80 aastat tagasi – „Suurpõgenemine 1944“
Vaevalt on perekondi, keda massiline põgenemine ei mõjutanud. Neid, kes olid üle maailma laiali pillutatud – tuhanded, kes kaotasid oma elu – need pered, kes jäid omakseid leinama. Oli Suurpõgenemine. Keegi ei läinud kergemeelselt. Jäeti maha pered, kodud, karjäärid. Minna ei tahtnud, kuid jääda ei saanud.
Suurpõgenemine ’44 ÜEKNi (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu) toimkond on aastaid agaralt ja vabatahtlikult töötanud, et seda traagilist ajajärku meie rahva ajaloost meenutada ja märkida. Nõukogude okupatsiooni ajal põgenemist ei tunnistatud. Isegi salaja ei tohtinud sellest rääkida. Ka noorematele generatsioonidele välismaal peab meelde tuletama, et nad hindaksid, kui palju nende vanemad ja vanavanemad kannatasid, et välismaal vabalt elada. Viimase kaheksa aasta jooksul on Suurpõgenemise toimkond korraldanud üritusi Eestis, et põgenemist märkida. Rõõmustav on teada, et tänavu 80. aastapäeva raames on septembris tegevusrikas ürituste ja kokkutulekutega kava, märkides seda tähtpäeva paljudes kohtades nii Eestis kui ka välismaal. Nimekiri aina kasvab.
Suurpõgenemine 1944 mälestussammas
Toimkonna töö on tehtud vabatahtlike poolt, aga on siiski vaja teie majanduslikku toetust selleks suuremaks projektiks.
Meie suur eesmärk on püstitada „Suurpõgenemine 1944“ mälestussammas Pärnu linnas, mis tutvustab kõigile Pärnu külastajatele ja Pärnu jõe ääres jalutajatele meie Suurpõgenemine ’44 ajalugu.
Mälestussammas on pühendatud KÕIGILE eestlastele, kes põgenemises kannatasid.
Mälestusmärgi loomine, valmistamine ja paikapanemine vajab 60,000 eurot (circa $87,745 CAD või $65,000 USD).
Koostööd on tehtud väga vastutuleliku Pärnu linnavalitsusega, kes annetab monumendile paigutamiseks maa-ala. See haruldane paik asub Pärnu jõe kaldal, silla kõrval, kust lahkusid tuhanded suurte ja väikeste paatidega.
Koos linnaga valis toimkond väga tuntud Eesti skulptori Elo Liivi, kelle loominguvõime on haruldane. Kavandatud skulptuur on sügavalt sümboolne, emotsionaalne ja suurde linnaruumi sobiv.
,,Väliseestlaste eestvedamisel püstitatakse sügiseks Pärnu kesklinna silla kõrvale 80 aasta tagusele suurpõgenemisele pühendatud mälestusmärk, mille autor on skulptor Elo Liiv. Pärnusse suurpõgenemisele pühendatud mälestusmärgi rajamise idee üks autoreid on USAs, Atlantas elav Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) delegaat, 80aastane Kristi Vuht-Allpere, kes oli 1944. aasta septembris pooleteiseaastasena üks neist, kes koos vanemate, vanavanemate ja lähisugulastega Tõstamaa kandist üheksa meetri pikkuse paadiga üle mere Gotlandile pages. Viis aastat ootas ta põgenikelaagrites ja vabrikuelamutes aega, mil saaks kodumaale naasta.“ (Eno-Gerrit Link, Pärnu Postimees)
Nimetame mälestussamba „puudutus“ - jumalagajätt – hetk, kui lahkujate sõrmeotsad veel jääjate näppusid puudutavad.
,,Liivi sõnutsi kuulas ta monumendi ideekavandi loomisel lugusid ja luges mälestusi, leidmaks motiivi, mis sümboliseeriks lahkumishetke, mil jääjad ei tea, kas neile kallid inimesed kohale jõuavad ja milliseks kujuneb nende elu, samal ajal kui lahkujatel jääb süda valutama kodumaale jäänutepärast. Nii tähistavad kaks kätt rasket lahkumishetke, mis pole tavaline hüvastijätt, vaid laetud moment, kui lahkujate näpuotsad veel jääjate käsi puutuvad – see on igatsus sõrmeotstes ja südames ning paljudele viimane koosolemise hetk. Käed on kui meri, saatus, jumalik kaitse või kaitsetus, käejooned nagu saatusejooned. Peopesas on paadipõgenike laevad lainetes, mille tekitavad pihus nähtavad voldid. Samuti märgivad käed vastuvõtjaid teisel pool Läänemerd. Ligemale nelja meetri laiune ja 1,6 meetri kõrgune mälestusmärk tuleb alumiiniumist ja hakkab paiknema graniit- või betoonalusel.“ (Eno-Gerrit Link, Pärnu Postimees)
Mälestusmärgi avamine on ette nähtud 21. septembril 2024, koos lisaüritustega Pärnus. Olete väga oodatud osalema! See Suurpõgenemise mälestussammas on esimene, mida korraldavad ja panustavad väliseestlased.
Annetamine - To Donate
Annetused saavad tunnustatud vastavalt annetuse suurusele, kui meil on luba nime avaldada.
Kanadas:
In compliance with Privacy legislation both in Canada and Estonia. If you grant permission for your name to be publicized, then please note ‘public’ on your donation. Otherwise your donation will remain anonymous.
EERO Mass Flight 1944 has a special account with Northern Birch Credit Union Bank, to which donations can be made. Please include your email, telephone number or mailing address for tax receipts to be issued January 2025.
e-Transfer: , note Mass Flight 1944 & email.
By mail: EERO Mass Flight 1944, 17 Tufton Cres., Toronto, ON M4A 2E2
EERO Canada is a registered Canadian charity #892338369 RR0001
If you would like to donate by credit card or PayPal, this can be done on the EERO donation page via Canada Helps.
Through them, Canada Helps distributes income tax receipts to donors and once a week makes a bank transfer to the account of the EERO Mass Flight 1944. Link: https://www.canadahelps.org/en/dn/70820.
USAs: Donate to the Estonian World Council (registered as a 501©3 )
By cheque - mail to: Pärnu Project
Estonian World Council
c/o Liivika Koren
311 56th St.
Kenosha, WI
53140, USA
Electronically: https://uekn.ee/en/suurpogenemine-1944-donation/ Click on the donate tab.
Kristi Vuht Allpere
Pärnu Suurpõgenemine ’44 projektijuht
ÜEKN Suurpõgenemine ’44 toimkond
Mari Ann Tammark
EERO Kanada president
